reede, 16. jaanuar 2015

Ma ei ole surnd. Väljakutse lükkub edasi

Panin ühe targa õpetuse järgi õlale soolalahuse kompressi. Ja riputasin käe rätiga kaela. Niiviisi pole väga vigagi, aga ära ei julge kompressi ja rätti võtta (ega üldse kätt liigutada). Ägeda põletiku taandumine ei käi ju tundidega. Leban voodinurgas padjahunnikus, käsitööd lähipäevil igaks juhuks ei tee. Tegelikult püüan paar päeva üldse mitte midagi teha, peale pissilkäimise ja laste kamandamise - keegi peab ju mulle voodisse teed tooma :) Lugeda ehk ikka saan, mul terve virn raamatuid lauanurgal ootamas.

Algul mõtlesin, et käin täna arstil - lasen ortopeedile saatekirja kirjutada ja. Aga hommikul oli nii sitt olla, et helistasin pereõele ja ütlesin, et ei tule, ei suuda. Parem olen kodus voodis mõni aeg õige vakka.

Tahaksin heljuda, heljuda, pehmetel patjadel... Minu erineva täidisega padjad tunduvad kõik liiga rasked ja kõvad olema. Kuidas see esimese klassi matemaatikaõpiku sabas olev naljaülesanne küsiski - kumb on kergem, kas kilo sulgi või kilo rauda? Minu patjades tunduvad suled sama rasked ja kõvad olevat, nagu kivid.

8 kommentaari:

Fideelia ütles ...

Ma oleksin endale samas olukorras juba ammu kiirabi kutsunud (jah, tean et nad ei oleks selle peale tulnud) või Tartu traumapunkti läinud.

mustkaaren ütles ...

Kas sa sooja jämesoola kuivkompressi oled kunagi proovinud. Ma ise ei ole viitsinud, aga tuttavad vanakesed kirjeldasid, et olla maru hea olnud.

Lendav ütles ...

Tartu traumapunkt ei oleks minuga muud teinud, kui pildi (mis on juba tehtud ja kinnitab, et ribides murdu pole) ja saatnud koju taastuma. Tablettide (valu- ja põletikurohud) osas andis nõu tuttav opiõde, perearst ütles samu soovitusi. Ja õlapõletikuga ei ole ka muud teha, kui süüa neisamu tablette, oodata rahunemist ja minna võimalusel jälle ortopeedi jutule, kes üle vaatab, kas nüüd operatsiooni vaja pole. Ega ma seal selle õlaga esimest korda ole, ma tean, mis valikud bursiidiga (limapaunapõletik) on.

Lendav ütles ...

Usun, et sool on hea, aga sooja ei taha praegu peale panna, pigem jahedamapoolset. Soe soolakott on kindlasti reumale hea.

Nüüd ma tean, kust tulevad muinasjutud printsessist herneteral. Ta oli lihtsalt kusagilt kukkunud.

Praegu tegelen sellega, et ehitan magamiseks kõigist majast kokku korjatud patjadest aset. Igav ei ole.

Hea, et lapsed juba nii suured on, et kõiki raskemaid töid teha jaksavad - alates küttepuude ja vee vedamisest. Ilma nende abita oleksin tõeliselt hädas.

mustkaaren ütles ...

Printsess oli tormises öös tõllaga võssa sõitnud ja kuna turvavööd peal ei olnud, kaarega kruusateele v vastu kuusepuud lennanud. Tol ajal röntgeni asemel pidi tarvitama tarku vanainimesi, antud loos vana kuninganna.

Lendav ütles ...

Mai taha seda muinasjuttu. Tahan mõnda teist, rõõmsa ja terve printsessiga ja printsiga valgel hobusel või midagi.

Fideelia ütles ...

Aga sel juhul loe neid jutukesi! :D http://fideelia.blogspot.com/2015/01/malestused-abiellumine-ja-karujaht.html

Lendav ütles ...

Loetud :)

Ma mõtlesin seda, et oleksin ise mõne teise ja sõbralikuma muinasjutu tegelane.