esmaspäev, 15. aprill 2019

Toolilugu

Käisime näitusel ja pärast näitust lubati eelregistreerunuid lahkesti ERMi fondidesse toole vaatama. Ahh, kui tore käik oli! Lagle tegi ka mõned pildid neist salajastest hoidlatest, mis on turvatud peaaegu nagu mingi riigisaladus :)
 Vanemast ajast pärinevad punutud põhjaga toolid on imearmsad!
 Tooli põhi on olnud kunagi punase ja rohelisega värvitud, silmaga võis aimata aga fotole eriti ei jäänud.


 Huntidega toolid USAst, stiil on küll juba mõnevõrra, kuidas nüüd öelda, uudne, aga ugrise kodumaa mälestus ja taotlus on see, mis loeb.


 Traadist punutud põhi
 Laste potitoolid on üsna vana leiutis
 Looduslikest vormidest aretatud istumisalused võtsid kohe südame rõõmust hüppama




 Ja mis see veel on?! See on traditsiooniline vene tool. Ikka südamest on siin nikerdatud :D

 Ratastega kirst ehk reisikohver. Tänapäevased on ka ratastega, aga vist ikka mõnevõrra kergemad liigutada :D
 Eriti kaunis intarsia
 Selle pehme mööbli oli valmistanud mingi Herne tänava vanamees pahast. Täiesti juhuslik pahatükk, jalad kuidagi alla, seljatugi ka ja loomulikult punane samet istumise alla! Äge :D
 Käpp
Pehme mööbli ladu enam nii põnev polnud (kui paha peale läinud Herne tn vanamees välja arvata), aga ega igav ka polnud.


Nõiamets

 On üks mets. Selline isepäine.

Karukold





pühapäev, 7. aprill 2019

Sai pisut müratud



110-115 kudutundi ja valmis ta ongi!
Vastu jaanipäeva kulub uus kamps marjaks 😉

Materjalid on tumehall nõukaaegne alpakalõng (oh, kas keegi ometigi oskaks juhatada, kustkohast seda imelist materjali võiks veel saada?) ja valge kodumaine (Jõgeva vist) lambalõng, mida on värvitud seentega (verkjas vöödik), sammaldega, lepakoorega ja kuuseokastega.

Minu esimene meestekampsun. Olen kunagi kudunud kampsunid oma mõlemale lapsele. Endale olen kudunud vist 5 ja heegeldanud 2 kampsunit ning heegeldanud paar kleiti ka. Minu tööd kipuvad kõik kuidagi eksperimentaalsed olema, seegi pildilolev kampsikutükk tahaks veel mõnest kohast venitamist, sest sai kootud peaaegu silma järgi ja umbes. Ning ühes tükis. Alustasin altotsast, ringvarrastega, kaenla alt jagasin kudumi esi- ja tagatükiks ning kudusin õlgadeni. Õlgadele said väiksed õlalapid ("pagunid"), mida kududes ühtlasi ühendasin ka esi-ja tagatükid õlgadelt (kudusin kokku). Siis võtsin üles kraesilmad ja tegin kraeääre. Seejärel korjasin kaenaldest varrukasilmad ja kudusin ka need - paralleelselt tegin kahte varrukat. Nii lihtne ja nii keeruline 😊

laupäev, 6. aprill 2019

Paar kriipsu


Nädal tagasi sai tehtud väike kiire töö, ema sõbrannal oli sünnipäev.

pühapäev, 17. märts 2019

Pärn ajab laastu

Esimene peitlipäev selle kuju juures. Silmad alles magavad.

laupäev, 16. märts 2019

Tamm on juba lehte läinud

Töö on veel pooleli, aga minu osa on valmis. Lõpuks saab sellest riiul-nagi. Vahelduseks on päris tore teha tööd kellegagi koos :)

neljapäev, 14. märts 2019

Mõni töö on päris lõbus :D

Tellija lahkel loal näitan siin ka.

esmaspäev, 4. märts 2019

Töö käib

Eelmine skulptuur on veel pooleli, ootab ilusamaid ja kuivemaid kevadilmu, et saaks õues lihvida. Aga aeg ei oota, aega on alati puudu. Niisiis alustasin pühapäeval uut sarvilist skulptuuri.

Mitu ilusat pärnapakku on veel ootel, eks näis, palju ma ära jõuan teha, enne kui kiired kevadised ja suvised tööd selga tulevad. Väikese näituse jao peaks ikka valmis saama.

reede, 1. märts 2019

Väga värviline

Elva Gümnaasium sai veidi värvi juurde. Nimelt väikeste majja võimlasse. Kehalise õpetajatel tuli mõte ja meie Laglega olime kavandajad ja vormistajad. Koolivaheajalt saabujad saavad esmaspäeval üllatuse :) Siin ta on:




pühapäev, 10. veebruar 2019

Laastud lendavad

Pole ammu peitleid kätte võtnud. Kui, siis väiksemateks töödeks, jah, aga peenema nikerdusega pole mitu aastat tegelnud. Nüüd siis sai käsi valgeks, täna hakkasid laastud lendama. Varasemalt oli saetöö ette ära tehtud, peitlitööd ja lihvimist ootab veel tublisti ees. Ning mitu puutumata pärnapakku ootavad oma järge.