esmaspäev, 20. jaanuar 2020

Kuidas minust ei saanud vaibakunstnikku

Olen viimastel kuudel siia väga vähe kirjutanud, sest pole olnud millestki rääkida. Ainult töö ja töö. Palgatöö kõrvalt pole olnud õieti millekski aega, loomingust või muust näputööst rääkimatagi. Mõnikord õhtuti olen suutnud ennast siiski kokku võtta ja mõne silmuse heegeldada. Mõte oli hea, aga tulemus paraku nõrgavõitu. Kaks vaibahakatist harutasin üles, sest need olid ikka täiesti kõlbmatud. Kolmas on enam-vähem talutav, sobib mu voodiesisele küll. Siia on sisse punutud kaks dressipluusi, kolm t-särki, ühed püksisääred ja paras peotäis kahte sorti vaibalõnga. Heegeldasin omatehtud heegelnõelaga, põdra sääreluu on hea tugev materjal.


See on kõige esimene katsetus, mille olin sunnitud üles harutama. Seejärel tegin poelõngadest ja poenõelaga vaiba (järgmisel pildil), ning siis katsetasin edasi kaltsuvaibaga.
Poelõngadest vaip teise voodipoole ette. Küll on raske teha korralikke täisnurkseid nurki! Ikka kisub põrandariie kuidagi viltu, tee mis tahad. Kaltsudest heegeldatud vaibake on tegelikult hiljem tehtud ning hoopis kaootiline, aga mis seal ikka - las ta siis olla. Ongi rohkem minu moodi, ebamäärane ja kõverik.

Ma kaldun arvama, et ma enam ei püüa ise vaipa heegeldada. Liiga töömahukas ning tulemus on pehmelt öeldes kaheldav. Vajadusel võin küll heegeldada kileribadest vaiba (olen ühe teinud kunagi 15 aastat tagasi ja see on ikka veel töökorras!) või telgede taga töötada, aga päris käsitööna põlve otsas enam ei tahaks.

Loodetavasti saan siin edaspidi tihedamini oma tegemisi jagada, sest selle kuu lõpust lõpeb leping palgatöökohas. Tahan juba õige varsti teha kõike seda, milleks vahepeal pole mahti olnud - maalida, saagida, nikerdada - midagi oma kätega valmis teha. Ja siis loomulikult ka siin näidata 😊

---
Ah jaa - üks asi veel. Pühapäeva hommikul, 26. jaanuaril võib mind ja tütart telekast näha. Prillitoosi tehti väike lõik meie vaiguehete valmistamisest ning ma jäin pildile ka saega vehkides.

neljapäev, 12. detsember 2019

kolmapäev, 20. november 2019

Põdraluu




Katsetan luunikerdust. Põdra sääreluu.

laupäev, 16. november 2019

Kodalukud

Üks ütlemata inspireeriv ERMi näitus. Ega nendest ikka muud moodi õieti aru saa, kui ise läbi katsudes.

https://erm.ee/et/exhibitions/lukksus

Saime näha üle 40 kodaluku, millest 13 värskelt tehtud lukku sai oma käega läbi logistatud. 5. ja 6. pildil on oliivipuust (rooma tüüpi) lukk mõlemast küljest. Ülejäänud lukud on n.ö. ukse poolt, mis tavaliselt peitu jääb, pildile püütud. Vanu, muuseumikogude lukke me loomulikult näppida ei saanud. Neil olid kohati ka mõned jupid puudu.











Viimastel piltidel on lukus lukk + võti ning lahtine lukk (riiv laht tõmmatud ja võti lukus sees). Võti ja lukk ise uuenduslikult ja kunstipäraselt kõverad. Vana-aja lukud on ikka tavaliselt sirged.

Mõmmik

Mõni päev tagasi sai mõmmik lõpuks paika. Ootas juba suvest saati ☺



kolmapäev, 23. oktoober 2019

Vilma

Põltsamaa sai veel ühe naise juurde. Aasta tagasi Maria, kuu aega tagasi Hullava Naise ja nüüd aednik Vilma.
 Palju abi oli kallist kaaslasest, kes mulle alustuseks jalge alla meetrikõrguse platvormi ehitas ja lõpetuseks kuju lihvida aitas.
Jalakas, läbimõõt üle meetri, kõrgus umbes 270cm.


neljapäev, 26. september 2019

Hullav Naine

Lõpuks ometi olen selle kuju valmis saanud! Oli palju mässamist 😊 Saunapuid sai hulgim ja saepuru  veel rohkem.

Täna sai Hullav Naine sõidutatud oma päriskoju - Põltsamaale Hullava Naise pubi juurde.
Neiuke koos tellijaga ☺

laupäev, 24. august 2019

Paar potti ja kettake

Eesti karikavõistlus, samal ajal sama võistlus ka MÄLK auhinnavõistlus. Standardpüstolis teine, spordipüstolis esimene.

neljapäev, 22. august 2019

Pildikesi

 Kaks nädalat heegeldatud vöötasku. Esikülg.
 Tagakülg.
Juba pojad väljas. Täna leidsime, puuriidast.





Ja sellistest pean ma suppi tegema?!
Porgandipats
Tahab veel hästi natuke relakat näha. Silmad ja nina on ka ainult kriidiga joonistatud. Aga muidu - peaaegu valmis! (Kõrgus ~2m)
Käisime täna metsas. Ma tahan omale voodi ette sellist vaipa!!!
Ull pohla-aasta. Ei läinud tundigi, kui meil kahekesi talve norm käes oli.
Lihtsalt ilus sume suvevalgus.







esmaspäev, 12. august 2019

Mõni pildikene. Karja vana surnuaed.

 Läinud nädala neljapäeval-reedel käisime kiire käigu Saaremaal. Pildistada polnud suurt mahti, kuigi selle napi ajaga sai matkatud küll. Mõne pildi püüdis Lagle Karja vanast surnuaiast, kuhu me esimest korda sattusime. Üles said tähendatud ka perekond Magusate esivanemad (minu vana-vana-vana-vanemad).







Ja loomulikult tädi Helju, pildil koos minu emaga. Vanim ja noorim, 93 ja 80.