Teisipäev, 29. märts 2011

Jooksuaeg

Ma olen hullult armunud. Kevad vist. Mis sest, et seda välja vaadates eriti ei usu, et ikkagi kevad on. Soontes voolab väikse veresisaldusega hormonaalne kokteil. Jooksuaeg või midagi.

Pühapäev, 27. märts 2011

Harmooniast

Sattusin täna ühe vanapaari juurde, kes jahmatas mind oma aastakümnetega sisseharjunud disharmooniaga. Naine (72) siblis, toimetas, rahmeldas, korraldas. Mees (77) vingus ja virises ning püüdis enda tähtsust tõsta naise mahategemisega... Rääkisin hiljem pikalt nende miniaga seal nähtust. Oli juttu selleski, kuidas muinasjutu-laadsed kooselud on olemas, aga igaühele seda kogemust ei jagu. Vahel ongi lihtsam olla üksi, kui inimesega, kes elab sellest, et sööb su unistusi ja tallab sind jalge alla...

Ikka veel unistan sellest, et mu kõrval on inimene, kes vähemalt püüab ka mind mõista, keda ma austan ja kes austab mind, et on usaldus, et on soojus, et on hea tahe... Aga niiviisi, nagu täna nägin elatavat - ei, parem olen üksi. Ma olen kogenud armastust, soojust, poolehoidu ja austust ja tean, mis see on väärt. Ja mul pole kiiret kuhugi.

Laupäev, 26. märts 2011

Palverännak

Viimaste päevade purgaa-röögatuste vahele õnnestus lükkida palverännak paari pühakohta. Armastuse maal käisin, see ei ole tegelikult kuigi kaugel - siinsamas, meie kõrval on, üsna meie nähtava ilmaga kohakuti, ainult silmi peab olema selle nägemiseks. Teine pühakoht on aga igaühele kaardi pealt leitav - Kassinurmes käisin. Imeilus hommikune päike, tihased ja muudki siristajad ja kõige selle üle ja vahel vaikus ja üksindus. See oli ilus ja väärt käik. Pidime Kassinurme minema Mariga juba eelmisel päeval, aga ilm oli lausa õrjetu ja läksin siis järgmisel hommikul tagasi koju sõites sealt üksi läbi.

Hing on siiani hell. Üldse on see kevad tulnud elavate emotsionaalsete pursete saatel. Eks talvest, külmast, lumest, jääst ja mõnestki muust külmunud olukorrast on väsimus. Aga ega midagi teha ka pole - hingeõhuga lund sulatada ei jõua, see sulab ikka siis, kui selleks aeg käes ja minu tahtest sõltumata.

Esmaspäev, 21. märts 2011

Kevad

Täna algas kevad. Ja see tuli sellise ränga (pealtnäha täiesti põhjuseta) masendushooga, millist pole päris ammu olnud. Nüüd on juba inimese tunne. Põhjused hakkavad ka ennast ilmutama. Arvata võib, et tuleb midagi muuta. Mida täpsemalt, ei tea veel.

Eks aeg näitab.

Anna aega.

Pühapäev, 20. märts 2011

Ferrofluid








Tänane filmi, kunsti ja ulme-elamus. Koosneb keemiast ja füüsikast.

Küllap ma hakkan seda nüüd unes nägema.

Reede, 18. märts 2011

Ja olgu mindud!!!

Kontserdil käisin. Peaaegu ei oleks läinud, imekombel jõudsin... saalis oli minuga kokku 6 inimest. Ja kuna kontsert läks kuhugi otse hinge, siis julgen seda soojalt soovitada. Lausa kuumalt. Rouge Madame.





Kuulutusel klõpsates saab seda suuremalt näha, luupi pole vajagi!

Ps. Elusast peast on see umbes 56 korda parem, kui juutuubi tillukese pildi ja kärbitud heliga.

Esmaspäev, 14. märts 2011

?

Millegipärast on jäle iiveldus. Sellel öeldakse olevat kaks võimalikku põhjust - kas rasedus või rasedus. Mina aga rase ei ole...

Millised meditsiinilised või psühholoogilised või üleloomulikud põhjused võivad olla ootamatul ja kestval iiveldusel, kui põhjuseks ei ole kindlasti ei rasedus ega rasedus?

Võimalik, et see tuleb veresuhkru kõikumisest. Kui süüa saan, hakkab parem.

Teine võimalik põhjus on hüüumärgid!!!!! Nimelt kolasin erinevatel põhjustel natuke osta.ee-s ringi, nautisin tõlkevigu a ĺa Crabtree "uus mees jope!" või "Väike emailpott koos katuse!!!" või siis "Osta kaasaegset Eesti kuntsti, kuntsnik N.Lall". Need olid lihtsalt naljakad*. Aga miks, oh miks alustavad inimesed müügikuulutust sõnaga "siis"?!? Näiteks on hetkel "müügis siis terve GRUUSIA NSV", hetkel oli hind veel 10 senti, kiirustage, seltsimehed unetud, terve Gruusia lausa muidu saadaval! Ka see on siiski veel naljakas. Aga otsida vajalikku infot kuulutuste vahelt, kus suurema osa müügisoleva asja pealkirjast moodustavad hüüumärgid, on juba frustreeriv. Näide: "!!!!!!!!!!Vana Õllepudel!!!!!!!", mis on siiski loetav ja ma saan kohe aru, et seda mul vaja pole. Aga kuidas lugeda pealkirja "VANA!!!!MEDAL!!!!LINDA!! !!EESTI" ja mida arvata pakutavast?

"Must nokaga müts!!!KEVAD/SÜGAVUS!!!!!"

Mul on peas midagi nihkes. Kui ma näen suurtes kogustes absoluutselt ebaotstarbekalt raisatud hüüumärke, läheb süda pahaks.

*Olen ise hakanud viimasel ajal jälle kirjavigu tegema, seetõttu ei julge enam teiste pihta teravamat kriitikat teha - kes teab, kus ma ise eksin?**

**Aga! Ma ütlen!! Kirjavahemärke Ei Tohiks olla tekstis rohkem, kui tähemärke!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !***

***Ainsaks lubatavaks erandiks on Pratchett. Tema võib.

Teisipäev, 8. märts 2011

8

Peale seitset tuleb kaheksa. Märts.

Sain üle ootuste palju lilli - kaks esimest ostsin endale ise, sest kes on mulle kõige lähem ja kallim inimene, naine pealekauba? Mina ise! Ja siis sain veel erivärvilisi tulpe töökohast ja kallimalt. Mida on kõike kokku rohkem, kui ühelgi varasemal naistepäeval. Võibolla olen ma rohkem naine, kui enne?

Lilled on ilusad. Ma pole kunagi seda tähtsaks pidanud, kas lilli tuuakse, või mitte... Aga ikka on ilus lilli saada. Eriti naistepäeval, kui lilled on rohkem kevadekuulutajad, kui ükskõik millisel teisel tähtpäeval.

Kaunist naistepäeva meile kõigile, ka meestele! Et meie elus oleks ilu, rõõmu ja soojust, et me oskaksime seda hinnata inimesi enda ümber ja ka seda, kes me ise oleme - olgu siis naistena või meestena! Olge tervitatud!

Pühapäev, 6. märts 2011

Vanadusest

Korjasin ühest sõbralikust blogist meelelahutuseks natuke spämmi:

25 vanaduse tundemärki


1. Su toataimed elavad ning õitsevad ning ükski ei kõlba suitsetamiseks.
Elavad, enamasti. Suitsetamiseks ei kõlba vist jah, aga närimiseks küll... kuigi, ei raatsi. Neid pole nii lihtne saada ka - ma polnud enne näinudki neid kaktuseid, kui KaruMati ära kolis ja oma taimed mulle jättis.

2. Seks ühekohalises voodis ei tule kõne allagi.
Ei takista vallid, ei takista kraav, ühekohalisest voodist rääkimata!

3. Su külmkapis on rohkem toiduaineid, kui õlut.
Iga kell. Õlut leiab siit haruharva, üldse on alkoholiga kehvad lood.

4. Kell on 6 hommikul. On ärkamise, mitte magamamineku aeg. Ega ei taha küll... ma olen patoloogiline, saadan lapsed kooli ja kui vähegi võimalik, magan edasi.

5. Sa kuuled oma lemmiklaulu klassikaraadiost. Jah, miks mitte? Ma olen juba sünnist saati vana.

6. Sa jälgid ilmateadet. Jah, tuleb vahel ette.

7. Su sõbrad abielluvad, mitte ei “käi”.Ehh, see on juba nende asi. Mõned on juba ammu lahutanud, mõned käivad igal aastal uuega...

8. 120 päeva asemel on Sul 28 päeva puhkust.
Ma ei tea, kui palju mul puhkust on... Igas kohakeses antakse seda erinevalt ja ausalt öelda mustalt töötamise eest ju ka puhkust ei arvestata.

9. Mõiste “korralikud riided” ei tähenda enam puhtaid teksaseid ja pusa. Mida see siis veel tähendada võiks? Ega ometi musta pusa?

10. Sina oled see, kes helistab politseisse, kui keegi kuskil liiga kõvasti lällab.
Võimalik.

11. Vanemad sugulased tunnevad end Sinu seltskonnas täiskasvanute nalju rääkides mugavalt.
Ammu juba.

12. Sa ei tea, mis kell kiirtoidukohad kinni pannakse. Pole õrna aimugi. Pole vist kunagi teadnud.

13. Su auto liisingumakse tõuseb ja kindlustusmakse langeb.
Liisingumakset pole, aga kindlustusmaksel jälle polegi enam kuhugi langeda.

14. Su koer on teaduslikul dieedil, mitte ei söö kiirtoidujäätmeid.
Kass, seltsimehed, mitte koer. Kuna kiirtoidujäätmeid pole, siis... võib ka nii öelda.

15. Diivanil magamine paneb Su selja valutama.
Mul paneb juba 12-aastasest peale praktiliselt iga ase selja valutama…

16. Sa teed lõunauinakuid.
Kui vaja, siis ikka!

17. Õhtusöök ja kino ongi väljas käimine, mitte ainult sissejuhatus. Ma ei ole juba 10 aastat kinos käinud ja õhtusöök sõbrannaga ei ole vist selle mõttetera sisu? Sissejuhatuseks on pigem lõunasöök!

18. Hunniku grillkanakoibade söömine öösel kell 3 mitte ei rahusta, vaid hoopis ärritab Su seedimist. Ma ei ole elu sees kell 3 öösel hunnikut grillkanakoibi söönud.

19. Apteegis käid Sa ibuprofeeni ja söetablettide, mitte rasedustesti ja kondoomide pärast.
Jah, paraku. Aga ma ei näe, et see mingi õnnetus oleks?

20. 50-kroonine veinipudel pole enam “päris hea kraam”.
Ma olen nii alkoholivõõras, et võin vabalt 50-kroonist veinipudelit pidada paremaks, kui 500-kroonist.

21. Sa sööd hommikusöögi ajal hommikusööki. Mida siis veel? Olgu see hommik siis kas kell 7, 10 või 1 päeval, kui on hommikusöök, siis on hommikusöök.

22. “Ma ei jõua enam nii palju juua” asemel ütled Sa “Ma ei joo enam nii palju” Ma ütlen: ma ei ole iial jaksanud nii palju juua ja küllap ka ei hakka jaksama.

23. 90% ajast, mis Sa arvuti ees istud kulutad Sa tõepoolest töö tegemiseks.
Ma teen arvutiga tegelikult üsna vähe tööd. Seega... ma lihtsalt 90% ajast lihtsalt lõbutsen.

24. Sa jood enne baari minemist kodus, et raha kokku hoida. Ma käin baaris korra 5 aasta jooksul, seega praktiliselt üldse mitte. Kui ma joon, siis kas kodus või külas ja - tõesti, hoian niiviisi raha kokku.

25. Kui sõbranna teatab, et on rase, õnnitled teda, selle asemel, et küsida kuidas kurat see nüüd juhtus. Jah, ikka. Minu lähemas ringis ei jäänud keegi rasedaks enne 20-aastaseks saamist, et oleks olnud tõsiselt põhjust ahastada. Ja mõnigi lastetu on nüüd lõpuks lapsevanemaks saanud, viimane aeg ka juba!

Kokkuvõtteks võib nentida, et kui ma arvasin olevat ennast kolmveerandvana, siis natuke panin mööda. Kõigest kaks kolmandikku vana.

---

Keegi oli jõudnud mu blogisse otsinguga "mu elu armastab sind". Tekitas ka toredaid Pratchettlikke mõtteid sellest, kuidas minu elu ja mina ise on kaks eraldiseisvat organismi... Mina, minu kass, lapsed ja minu elu otsustasime tänase õhtu kodus veeta. Miks ka mitte? Mina läksin jalutama, aga minu elu otsustas siiski koju raamatut lugema jääda. Tore ju!?

Laupäev, 5. märts 2011

Jälle 7

Unenäomaailm on kirju. Nägin, et sünnitasin 7. raseduskuul tütre. Algul kartsin küll, et ta ei jää elama, aga hakkas ilusti rinda võtma...

Kevad on tulekul. Ja järjekordne 7-ne tsükkel on täis saanud. Eelmiste tsüklite juures on küll olnud mõnekuuline loks, aga siiski mitte liiga suur. Eks näis, mis käike elu ette mängib. Mis sureb, mis sünnib (une järgi siis enneaegsena, aga elujõulisena?).

---

Teine, lihtsam seletus on aga, et natuke üle 7 kuu tagasi saingi omale tütrekese - natuke karvase, aga sellegipoolest päris oma. Ja tema ellujäämise suhtes olid nii mõnelgi kahtlused. Nüüd jookseb lapsuke mööda maja ringi, on juba üsna teismeline. Nurrub jätkuvalt ja peab mind arvatavasti oma emaks.

Reede, 4. märts 2011

Pea

Ärkasin hommikul vastiku peavaluga. Saatsin lapsed kooli, võtsin tableti ja magasin... Kell 10 ajasin end vägisi üles, muidu ehk magaksin siiamaani... Vahepeal käis kallis külaline, kellel lõi äkkvalu silma ja peale seda ema, kes ütles, et tal on tunne, nagu oleks pea tagurpidi otsas...

Mingi kosmiline päiksepeatormivalupäev või mis?

---

Ei, kuuloomine oli hoopis...

Neljapäev, 3. märts 2011

7

Umbes-täpselt 7 aastat tagasi kolisin Tartust, laste isa juurest peale 7 aastat kooselu siia eraldi elama. Täpne kolimise kuupäev on aegade hämarusse kadunud...

Hämmastav, siis poleks ma küll kuidagi uskunud, et seitsmeks aastaks siia jään... Ja kes teab, kui kaua ma veel siin olen...?

Nende aastate jooksul on igasuguseid asju juhtunud. Olen väga palju lihtsalt maganud, periooditi tohutult raamatuid lugenud. Olen olnud armunud, olen olnud õnnelik ja olen olnud ka õnnetu. Sellesse aega mahub ka üks lühike valulik kooselu. Olen tutvunud inimestega ja leidnud sõpru. Mõnede vanade sõpradega on aga suhtlemine soiku jäänud - ju on elu lihtsalt niivõrd erinevatel radadel. Olen kasvatanud kahest lasteaialapsest teismelised koolilapsed. Tegevus jätkub. Olen matnud oma isa. Olen saanud akvaariumi- ja kassiomanikuks. Olen hakanud tegelema asjadega, millest enne undki poleks osanud näha - näiteks puukujude tegemine. Olen teinud nii mõnedki näitused - joonistanud, maalinud, ka pildistanud saagimisele ja nikerdamisele lisaks. Olen saanud palju haiget ja küllap ka ise haiget teinud. Olen õppinud olema tänulik ja olen õppinud armastama. Olen oma juuksed pikaks (ega nad mul väga pikaks kasvagi) kasvatanud ja uuesti lühikeseks lõiganud. Olen parandanud ennast kõikvõimalikel mõeldavatel ja mõeldamatutel viisidel ja lõpuks hakkab see tegevus ka vilja kandma.

Aitäh, kallis maja, et sa oled mind välja kannatanud, et sa oled ikka katust ja seinu külma ja tuule ja vihma varjuks pakkunud! Et sa oled mind õnnistanud sümpaatsete naabritega! Aitäh, ma pole just tihti osanud küllalt tänulik olla, et sa mulle koduks oled...

Teisipäev, 1. märts 2011

Tööst, hingetõmbeajast ja rahast

Millest ma siin natuke aega tagasi kirjutasingi? Et võiks olla korralik töögraafik jne. Ma teadsin poolest jaanuarist, et üks meie töötaja läheb 7. märtsil põlveopile ja taastub siis mitu kuud. Aga võta näpust - ta on üldiselt nii haige (olengi siin teda asendanud - seljanärvipõletik, kurguhaigused jne), et lõikus lükati sügisesse. Ja inimene saadeti tööle tagasi. Naljakas. Nii haige on, et lõigata ei saa, aga nii terve on, et tuleb tööle...

Egas midagi. Puhkan siis ise vahepeal. Kui siniseid lehti ei juhtu tulema, on pisut pikem paus ja siis tulevad puhkuseasendused. Niikaua saan nautida järjest pikenevat päeva, kasvavat valgust, tilkuvate purikate lõhna ja iseenda paranevat psüühikat.

Eilne kild veel - helistas laste isa ja küsis, kas ma olen tuludeklaratsiooni teinud ja kas lapsed on minu deklaratsioonis. Muidugi on. Ammu ja aastaid. Selle peale tuli pisut solvunud häälel tõdemus, et sel juhul pole tal mõtet deklaratsiooni täita - tagasi saada pole midagi...

Nüüd ma ootan. Räägivad, et osa rahvast olla juba eile raha saanud. Tahaks ka. Üüri maksaks kohe mitme kuu jagu ära, ruunakest vaja kõpitseda (autot ikka, mis teie siis mõtlesite?) ja muidki häid mõtteid oleks vaja teostada, kui numbreid ilusti ja mõistlikult jagada.

---

Hurraa! Ära tuli!