teisipäev, 29. juuni 2021

Muike kunstipäevad

 Eelmisel aastal alustas Hallan ilusat traditsiooni - Muike kunstipäevi. Ehk siis vabas vormis üritust, kuhu ta oma sõpru kutsus maalima, saagima, keevitama, kivi toksima või mis iganes muud head veel keegi teha tahtis. 

Suurem kuum oli taandunud, ilmad mõnusalt soojad ja suvised, inimesed toredad, kunstitööd põnevad, mis veel tahta! Mina ise esinesin seekord küll üsna lahjalt, sest tööd on palju olnud ning kasutasin pigem puhkamise võimalust. 

Reede öösel vastu laupäeva jõudsin tütre seltsis kohale, pühapäeval tulime koju tagasi. Osade teoste juures loomisprotsess alles kestis, nii et kahjuks ei saa siit seekord täielikku ülevaadet. 

Igavese tulega lõke, mis oli meie kunstipäevade kese ja süda.
Aastatagune töö (minu).
Jüri Unduski aastatagune Käsmu Mari.
Minu seekordne kolu, loodetavasti kasvab kadakas sealt läbi ja loodetavasti saab see teos kunagi looduseks tagasi. Inspiratsiooniks ja asukohaks õuel asuv kivikalme. 
Alari Marx, habemeta.
Riho Mäe kaunis paeskulptuur.
Hullavad naised, autor Käsmu Mari

Triskele, Riho Mäe
Lagle saeb
Kalevitütar.
Poisid hullasid tsiklitega, pritsisid lõuendile kummi, toss ja lärm tuli pealekauba.
Kumm + värv, värvi lisas Lagle.
Alar ja tema kala.
Kala riputamine võrku.

Bikiinid 1. Marxiga.
Bikiinid 2. Öökulliga. 
Mariina Tiidor, pannoo lendlohega.

Hallani portree, autori nime ei oska öelda.
Erki Lepik, valvekaamerad (silmad). 
Jüri Undusk, torso (alles algus).
Lagle karvane kass.

Hallani aed on paik, millesarnast ei ole kusagil mujal olemas. Ning sõpradega koos natuke värvi pritsida, saepuru pudistada, lõkkesuitsus istuda ning niisama olla - ei ole paremat puhkust ☺

reede, 11. juuni 2021

Suur suvi

 Suur suvi on kätte jõudnud. Nagu maarahval kombeks, on ka minul alanud kõige töisem aeg. Kes see vanasti ikka suvel puhkas, siis tuli heina teha, kapsamaad kõblata ja sooja ning valget aega võimalikult palju ära kasutada. Mina heina ei tee, teen hoopis saepuru. Elva Väike Väerada hakkas hädasti remonti vajama, linn leidis selleks isegi ressursse ning nüüd ma siis toimetan, muinasjututegelasi tuleb nagu Vändrast saelaudu. Eile alustasin Kavala Rebase, Tark Mees Taskus on juba peaaegu valmis ning tema kõrval on lihvimist-viimistlust-õlitamist ootamas veel Sõnajalaõis, Vares ja Tihane ning muidki tegelasi. Ja teha on veel oi kui palju! Kuna ükski kuju ei ole veel päris valmis ega paigas, ma suurt pilte veel ei jaga. Aga see aeg tuleb ja õige varsti!

Küll aga saan jagada pilte Väikselt Väerajalt matkalt, käisin tütrega sellel jalutamas ning puudele väikseid vihjeid maamärkideks maalimas, et inimesed rajalt ei eksiks. Ning ühe skulptuuri sisse Metsaema-Metsaisa kaitse alla oli lind pesa teinud! Ju vist kärbsenäpp. Ega me poleks märganudki, kui linnuke just meie nina ees õõnest poleks välja lennanud. Pilte tegi tütar.


Kõndisime linnupesast paarsada meetrit edasi ja äkki kostis puutüvelt veidrat haukumist ning ärritunud kärplane ronis krabinal üles õõnde. See oli nugis. Passisime mõnda aega, ta käis ukseaugus vahepeal oma nägu näitamas ja kõhises meie peale, igatahes meist ta sinna üles jäi. Ju on pojad pesas. 


Mõni näide märgistustööst ka - sai valitud valge värv, sest head peene pihustiga markerid kipuvad olema kõik neoonid ning neoon ei lähe ju meie muinasjututeemaga kokku. 



Kuulake ikka linnukeelt ja järgige nende juhatust, juba vanad targad muinasjutuvestjad teadsid, et lindudelt võib suuri tarkusi teada saada ja imeasju kuulda!