esmaspäev, 31. märts 2014

Uinak

Viskasin peale lõunasööki küliti kahe teki vahele leiba luusse laskma. Loomad tulid ka. Ja siis tulid lapsed koolist ja ajasid mu üles, aga ma lasin neil enne, kui ise ennast vertikaali ajasin, pilti teha. Pole paremat unerohtu, kui põõnav kass :)



See ei püsi üldse paigal... pulbitsev noorus :)

neljapäev, 27. märts 2014

T.Ö. Luus

Luusisin varahommikul kutsuva valguse kannul hetkeks majast välja, juust näpus. Juust oli tubli ja tegi hulga väga uduste ja imeliku kompositsiooniga piltide hulgas ka mõned sellised, mis kohe ei hakka väga hullusti silma kriipima või annavad vähemalt natukenegi meeleolu edasi.
Fotoka silm on hommikuselt udune :)




Kuulete? Vuliseb...

Mitte midagi ei saa aru - järelikult - moodne kunst

Oma aja ära elanud ja juba uut elu täis

Näsi... ...niin. Ei näsi.

Minge varahommikul õue (soovitavalt mingis natukenegi looduslikus keskkonnas) ja te ei kahetse.

esmaspäev, 24. märts 2014

60 000

Tere tulemast, Sa olen mu blogi kuuekümne tuhandes lugeja!*

Loodan, et Sa ikka maakeeli lugeda mõistad, sest kokkuvõttes on 1/3 lugejaid raja tagant, vaevalt et nad kõik üldse aru saavad, kuhu sattusid.

*Ametlik statistika ei ole muidugi täpne. Esimesed paar aastat ei saanud lugejad ükshaaval (ega ka mitte hulgakaupa) üle loetud.

pühapäev, 23. märts 2014

Terror

Tööarvuti on segi läinud. Loobib enam-vähem iga lehekülje juurde, mis ma avan, mingeid lollakaid reklaame (ainult riigiasutuste lehed on puhtad ja bloggeri töökeskkond ja gmail veel ka). Iga kord, kui mõnd blogi lugema lähen või ilmateadet uurin või lihtsalt meie asutuse kodulehte külastan, tuleb tonnide viisi segajaid sulgeda. Mõnikord kargab uue lehe avamisel ette lisaks mõni segaja, mis kinni ei taha minna, pakub võite ja kaalualandust ja vahel avaneb suvaline mängukeskkond või mis iganes. Kõige jäledam on "kaalualanduse püha graal", mis avaneb tavalisel väikse bännerina minu soovitud lehe nurgas ja sisaldab pilti ilgest teost, mis näeb välja nagu tulnuka aju. Kui ma seda veel mõned korrad peaksin nägema, kaob igasugune söögiisu igaveseks ja kaal kukub kolinal olematusse, mis sest, et ma oma kaaluga muidu rahul olen.

See jama algas tasahilju paar-kolm nädalat tagasi, algul viskas mõnikord harva mingeid lisanurki lehtede juurde. Nüüd pidevalt ja ühe uue lehekülje avamisel tuleb teinekord 5 rämpsu sulgeda (ja mõni ei lähe ristist kinni, vaid viskab uue suure lehe võiduteatega ja mängu veel lisaks ning lõpuks leian, et maksu-ja tolliamet teatab eraldi aknas, et mingi leht, mida ma külastadagi pole tahtnud, on seaduserikkumise tõttu suletud jne jne...). Ma arvan, et viga on arvutis, ma pole sihukest sitaloopimist kusagil mujal veel näinud. Aga mina ei ole muidugi mingi arvaja. Kui ma oskaks, paneks selle sodikorjamise kinni. Aga ma ei oska. Ja mul pole ka selleks volitusi. Kusagil müstilistes kaugustes on keegi, kes peaks teoreetiliselt seda masinat siin hooldama, aga ma pole teda veel näinud.

Võibolla on see siin meelega, et töötajad töö ajal mööda internetti ei hulguks, vaid rohkem tööd teeks? Aga sel juhul võiks vähemalt asutuse koduleht ikka puhas olla... Ja aeg-ajalt kuulub netist info otsimine lausa meie tööülesannete hulka.

laupäev, 22. märts 2014

Pisut parem

Trükkisin selle arulageda töögraafiku välja ja liputasin seda kõigi võimalike hääleõiguslike ülemuste nina ees. "Oijah, seda on tõesti pisut palju..." leiti. Ja suudeti leida asendaja. Mitte küll ideaalne, sest tal on ka teine töökoht, aga tubliks abiks ikka. Olen juba lausa 2 ööd järjest kodus magada saanud ja juba peaaegu inimene jälle. Nüüd olen küll jälle 2 ööd tööl, aga peale seda lubati lausa mitu! vaba päeva. Eks näis. Vanarahva tarkus ütleb: ära hõiska enne õhtut.

Üks on ka selge - sellise koormusega (ilma 2-päevaste puhkeperioodideta) ei saavuta ma mitte valgustatust, vaid vähemalt depressiooni, ägedad unehäired ja küllap ka vererõhuprobleemid (mida mul siiani - ptüi-ptüi-ptüi - pole olnud) ning muidki toredaid asju. Seoses vaimse kokkukukkumisega on siis ka võimalus ära rikkuda kõik oma olulisemad lähisuhted ja teha muidki lollusi. Nii et. Jah. Või pigem - ei.

---

Kõige viimane otsing siit blogist on olnud "ajurakkude taastumine". Loodame, mis meil muud üle jääb.

kolmapäev, 19. märts 2014

Huumor

Arvutasin kokku kõige tihedama seitsepäevaku tunnid* (ja ma ju ei tea, mis edasi saab, kas sellele mingit puhkeaega järgneb, sest edasi on suur tühi täitmata auk) ja sain 77 tundi. See läheneb juba vaikselt zen-koanile, umbes nagu ühe käe plaks vms.

Ma kas hakkan kusagilt servast kärisema või - saavutan hoopis valgustatuse! Kõik on võimalik.

Ja niikaugele, kui graafik lubab vaadata, näitab see 9 ööpäeva jooksul 7 ööbimist tööl. Lausa 2 ööd saan kodus oma voodis olla. Luksus missugune! Ma peaksin ennast hoopis siia majja sisse kirjutama. Jah, mis mind seal kodus õieti ikka ootab? Pesemata nõud, teismelised lapsed ja egoistidest kassid.

*Tuletagem meelde, et mistahes seitsme päeva pikkuse perioodi normtöötunde on 40, lisatunde võib teha kõige rohkem 8. Seega peaaegu kahekordne ports normtunde. Kolm on puudu. Praegusi arenguid jälgides tundub, et saan need kolm tundi ka kusagilt, küll nad tulevad, ega nad tulemata ei jää.

esmaspäev, 17. märts 2014

Puhata ja mängida

Kas keegi oskaks öelda, millised piirangud on tööajale - näiteks mitu öövahetust jutti (või nädala jooksul vms) võib inimeselt nõuda? Kas ma pean nädala (7 päeva) lõikes saama puhkeaega ja kui palju (mitu tundi) ja kui palju sellest peab järjest olema?

Ma lugesin seda paganama töö- ja puhkeaja seadust ja see oli mu väsinud ajule pisut liig. Oskab keegi inimeste keeli ümber seletada?

Minu tööajad on kas hommikul 9-st õhtul 21-ni või siis õhtust hommikuni. 12 tundi vahetus. Muidu poleks veel hullu (kuigi ma neid öövahetusi järjest vähem sallin üldse), aga kuna pooled töötajatest on ära (kes puhkusel, kes haige), siis kipub ülemus meid praktiliselt ilma vaheaegadeta tööle sundima. Jube kiusatus on mitte enam tulla, vaid kirjutada näiteks lahkumisavaldus ja sellele lisada haigusleht. Aga paraku ei ole mul (veel? sellise tempo juures ei pea küll kaua ootama) midagi meditsiiniliselt viga ja tegelikult ei ole mul veel ka uut töökohta.

Täna olen kolmandat ööd järjest tööl, homme hommikust kella 9-st olen vaba ja siis kohe kolmapäeval päeval jälle tööl. Aga homne vaba tähendab seda, et ma olen lihtsalt pooletoobine ja välja puhata ju ikka ei jõua. Arvata on, et ma ei jaksa isegi õieti süüa teha. Täna oli juba selline päev, kus ma suutsin voodist välja tulla juba kella viieks pärastlõunal (mis ei tähenda, et ma oleksin maganud rohkem, kui pool tundi, lihtsalt ei suutnud üles tulla - pea uimane, süda paha jne), et siis natuke süüa ja uimerdada, kuni pidin õhtul 9-ks jälle tööle tulema. Kummaline on see tunne, mis on peale magamata või väga vähese unega ööd, midagi ei jaksa teha, isegi magada ei suuda. Jalad külmetavad, käed värisevad, meel kurb. Mitte iga kord, mõnikord pole midagi hullu, ainult natuke tavalisest rohkem väsinud. Aga nüüd on jälle hakanud üleväsimus oma jõledat lõusta näitama.

Siin ei ole hetkel palju teha, selles mõttes töö konti ei murra. Aga ma pean ju valvel olema. Ma ei saa visata teksapükse jalast, tõmmata öösärki selga ja mõnusalt põhku keerata norskama. Ilma minutagi on siin norskamist majas küll ja veel - hetkel on siin 19 meest ööbimas.

Uuest ülemusest ma parem ei räägigi, ta on tööl olnud kõigest 6 nädalat ja juba on hakanud hambaid, küüsi, sarvi ja mürgiastlaid näitama. Meid on 6 alluvat - 2 koristajat ja 4 administraatorit. Eks näis, kas me suudame ta vastu saada või ta sööb meid kõiki siit välja. Töö igatahes juba käib. Üks eredamatest hetkedest oli see, kui ta koosolekul kõigile rõõmsalt teatas lõunapausi organiseerimise küsimuse peale: "Ei, seda praegu ei saa. Olgem ausad, te ju ei tee siin ka tööd."

Sellega olekski ilus lõpetada tänane kirjatükk.

laupäev, 15. märts 2014

Kuldne märts

Mul oli õnn käia enne, kui ilm jälle ära keeras, lausa 4 hommikut järjest metsas. Paaril korral oli fotokas ka kaasas Illil ja Puhja taga. Mõnel pildil on tume jutt keset kaadrit - aparaadi sees nihkus mingi tolmutera valesse kohta. Õnneks taipasin varsti fotokat pisut koputada ja sain sodi kaadrist välja. Ärge siis nurisege mõne uduse pleki pärast.
Paarkümmend sentimeetrit jääd jalge all, aga kõhe ikka...



Sellisel luhal lendlevadki kevade esimesed liblikad.

Vikerkaart näete?





Džungel

Põimuvad

Naalduvad

Heavaimu kivi





Parem kivi juurte vahel, kui...  tuvi katusel?
Väga ilus on olnud. Väga. See ilu lõppes reede õhtul sellega, et ma maadlesin naabrinaise pesumasinaga, mis ei tahtnud tsentrifuugust vett välja pumbata. Pidin lapiga urgitsema. Kuna pesu oli küllalt palju olnud, siis sai trumli kõrvalt päris mitu liitrit vett. Pealegi olin otsustanud esimesed mõned vähemustad asjad niisama kuumast veest läbi lasta ja kui neid masinast välja tõstsin ja suuremat vett käsitsi välja väänasin, tulid kätele lõpuks villid :( . Oeh. Ma olen sellest lõpmata pesujamast tüdinud. Eks mulle on ju ikka pakutud, et võta oma pesu kaasa ja viska masinasse, joome niikaua teed ja lobiseme, aga kujutate ette, kui ma tulengi umbes 5 masinatäiega? Sellega läheb ju terve päev. Väga pikk päev. Aga kodus, isegi selle pooletoobise masinaga, millest tuleb käsitsi vett välja väänata (mingi toru on vist umbes), kulub sama pesukogusega ehk kõigest 3 tundi. Mis sest, et pärast on käed villis ja ise nii väsinud, et süda paha. Kuidas seda olukorda parandada, ma ei tea. ...  Ja siis ma ärkasin hommikul ja vandusin, sest olin osa pesu välja riputanud ning see oli nüüd sujuvalt lörtsiga kaetud. Oeh (jälle).

Tulin tööle, mitte letti, vaid massaaže tegema. Letti pidin tulema alles õhtust. Aga keset päeva nihestas meie uus tüdruk siin tööl jala ära, läks traumapunkti ja sai kipsi... Korraks tuli haiget asendama proua ülemus, aga kaua ta siin ei olnud, tulin siis ise õhtul varem tööle. Üks inimene on puhkusel, me oleme proua I.-ga justkui kahekesi järele jäänud ja peaksime alates tänasest 10 ööpäeva ära katma, kuni puhkus lõpeb. Siniselt lehelt tuleb tütarlast vähemalt 2 nädalat tagasi oodata. Proua ülemus lubas väga pika hambaga ka ennast aeg-ajalt päevaks letti panna, aga sellest ei piisa. Graafiku ümber tegemine anti mulle, aga ma näen, et see ei ole antud tingimustel võimalik, see tähendab, et ma peaksin umbes 5 ööd jutti tööl olema, siis saaksin ühe päeva heal juhul puhata ja töötaksin jälle 5-6 ööd (või päeva)*. Ma hakkan sellest jamast ka ära väsima, kuigi see ei peaks üldse minu mure olema, kust siia asendajaid võetakse.

Hea, et eelmisel nädalal nii mitu korda metsa sain. Midagigi rõõmustavat. Esimene kirju liblikas ja. See on ka hea, et massaažikliente järjest juurde tuleb. Väike lootus on, et saan kunagi ehk sellest administraatori-jamast päriselt loobuda.

*Vahetus ei ole mitte 8, vaid 12 tundi.

teisipäev, 11. märts 2014

Valguta Mustjärv. Täna.

Milline valgus! Vaikus! Puujuurte hieroglüüfid, mulluste taimede kuivanud ja pleekinud kehad, ärkav vesi, hundinuiaebemed, magusaks külmunud jõhvikad.






Seemendaja

Sinikas


C-vitamiin



Üks madu...

Kes tõlgiks?






Qipu

Fotokas nägi ja otsustas ise. Ausalt.
---

Ma ei ole päris kindel, miks ma nii vähe kirjutan ja selle asemel (et sel blogil mitte päris hingusele lasta minna) siia pilte riputan. Ei, ma ei arva, et neil fotodel mingi silmipimestav ja kõrvulukustav kunstiväärtus oleks. Neil on tähtsus ainult minu jaoks. Vist.

Raske on. Tahaks kirjutada küll, armsad sõbrad, isegi oleks, millest. Aga... mõnda asja on veel vara avalada (kardan ära sõnuda), mõni asi on juba vana ja mis tast enam torkida ja mõni asi ei kannata nii avalikult lahkamist. Mis seal siis ikka. Eks ma räägin, kui kokku saame...