reede, 23. jaanuar 2015

Viies

Vana tuttav teema, olen seda maalinud õli ja akvarelliga, nahka voolinud, tušiga, pastakaga ja vildikaga joonistanud ja nüüd siis ka pliiatsiga. Puu on iga kord erinev, aga alati on puul olnud 1 tüvi. Seekord siis põõsalaadne. Ise ma sellega väga rahul pole, saaks ka paremini. Eriti imelikud on ülemine ja alumine serv. Aga mul oli täna hirmus palju ringi jooksmist ja kannatlikkus joonistamiseks oli lihtsalt otsa saanud.
Üks universum
See puu on saanud inspiratsiooni kahest puu-universumist. Üks on Käärikul ühe talu heinamaaservas asuv iidvana metsik õunapuu, millel lugesin 9 tüve olevat. Puu all vedelesid poolmädand rõuguredelid ja tüved olid paksu samblaga kaetud. Võra ja lehestik olid pea kohal nagu üüratu kuppel, täiesti omaette maailm, eraldi universum. Teine selline puu on Elva Arbi järve ääres asuv vana-vana kerapaju. Samamoodi maast hargnevad tüved, mille otsa saab rõõmsalt ronida - olen oma ema ja lastegagi seal okstel istumas käinud. Ja võra on võrreldes uibuga nõtkem, hõredam, selline kerge unenäoline kerakujuline universum.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Teraapiline universum. Selle puu all saaks rahus ja vaikuses lesida, kuna kõik halb jääb väljaspoole. Tuletab meelde indiaanlaste unenäopüüdjaid.

Lendav ütles ...

Sul on sihukest universumit vaja. Mõneks ajakski. Muuseas, kerapaju on Arbi järve kaldal.