Mis ma siin eile kirjutasingi? Et kududa ja lugeda saan valuvabalt? No nüüd on igatahes olukord muutunud. Selg ei ole hullemaks läinud, kui väga ettevaatlikult liigutada ja mitte lollusi teha, saan hakkama. Aga päeva jooksul hakkas järjest rohkem ja rohkem õlg tunda andma. See õlg, kus on krooniline limapaunapõletik. Eks ta on mul kogu aeg tunda andnud, määrisin õhtuti mingi imesalviga ja siis ei valutanud peaaegu üldse. Aga eile hilisõhtuks oli asi juba päris sandiks läinud, kui selg valutab ainult vale liigutuse juures (muidu on ainult nõrk), siis õlg ja käsi valutavad olenemata kehaasendist vahetpidamata, rääkimata sellest, kui käsi on mõni millimeeter vale nurga all. Pikali olles on kõige hullem. Magada sain ainult tänu sellele, et pistsin paar seeriat valuvaigisteid. Nagu kompvekke.
AlGusti imestas, miks peab röntgenipildi vastust terve ööpäeva ootama? Sellepärast, et ma käisin ainult perearstil ja kohalikus röntgenis. Siin tehti pilt ja saadeti Tartu, kus valve-röntgenoloog selle üle vaatab ja kommentaaridega läbi juhtmete tagasi saadab. Aga eile lõppes perearsti vastuvõtt peale lõunat ja täna hakkab vastu võtma alles lõunal. Nii et jah. Oleks ennast kohe Tartu vedanud, oleks ka vastus kohe. Aga ma ei taht oma haige seljaga seal Maarjamõisa hullus liikluses parkimiskohta otsida. Nojah, täna ma ei sõida vist enam autoga ka, ühe käega on juhtimine natuke raske. Jopet ei saa ka ise ilma abita selga.
Kuidas kudumisega saab, ma ei tea. Võtsin järgmise kraad kangema salvi ja määrisin õlale, eks näis, kas leevendab midagi. Täielik invaliid, ei saa ise ennast õieti riidesse, kempsus on tagumiku pühkimine raskendatud, isegi raamatu lehtede keeramine on vasaku käega võimatu. Aga näe, trükkida laseb :)
Tööle, paistab, et praegu ei lähe. Millega eelarve auke lapitakse, eks näis. Lõikan vanadest pükstest paiga ja lapin siis sellega, kui muud üle ei jää.
----
Sain röntgeni vastuse - murdu ei ole.
4 kommentaari:
Minul oli ka kunagi limapaunapõletik vasakus õlas. See on jube valu! Valuvaigistid mul ei aidanud tookord, lõpuks päästis magnetravi.
Ishand, kui hirmus on, et väikestes kohtades käivad asjad teokiirusel:(
Oleneb eelarve aukudest, igale poole villane lõng ei sobi. :S
Raha rahaks, aga katkiste asjadega tööl käimine teeb kroonikuks. Varesele valu, harakale haigus, meie Lendav tervex!
Villaga kirjutan read, read lõngast täis eelarve vaeva... (vt. laul "mullasse kirjutan read")
Villase lõngaga saaks eelarve auke lappida sel juhul, kui keegi soostuks mõne peene käsitööeseme õiglase hinnaga ära ostma. A ma pole müügiks midagi teinud, ikka endale või kingituseks. Keegi ei jõua osta mu käsitööd, sest ma ei ole nõus seda alla miinimumtunnihinna (sellest aastast 2,34) müüma ja tunde on nende asjade sees palju...
Aga maale võin müüa küll. Neid osatakse millegipärast õiglasemalt hinnata, kui kindaid või kampsuneid.
Postita kommentaar