Täna oli arstilkäikude päev. Kõigepealt hambaarst, kelle juurde läksin ravima jõulu ajal plahvatanud hambapõletikku. Arsti-neiu tegi röntgenipildi ja - mis te arvate? Ei leidnud jälgegi mingist põletikust. Küsis üle, et olen ma ikka kindel...? Kas ikka see hammas, äkki oli ülejärgmine...? Jah, kurat võtaks! Mul on mälu täitsa olemas, mis sest, et praegu selle koha peal midagi ei tunne! Aga ühiselt otsustasime, et ei hakka niisama uisapäisa hammast lahti kakkuma, et võtan temaga ühendust kohe, kui natukenegi hellaks muutub või tunda annab. Arvata on, et kui täna oleks seda lahti puurima hakanud, oleksin hambast ilma jäänud, sest see koosneb suuremalt osalt plommist. Mulle meeldib, kui hammas on suus niikaua, kuni võimalik ja mõistlik. Las ta siis olla.Vana tuntud tõde on, et tervet asja pole mõtet parandada. Ja praegu on ta imekombel terve.
Teiseks külastasin ortopeedi. Ma polnud teda 4 aastat näinud, oli ikka sama kena :)
Lasi sealsamas teha järjekordse läbistava ilupildi. Esimene kommentaar oli: "no mis ma oskan öelda, kenad noore inimese luud". Vähemalt kontidega on kõik korras. Tomograafi nii ruttu ei saa, selle aega pean veel mõni nädal ootama. Eks siis näis, kuidas selleks ajaks pehmete kudedega lood on. Igatahes pean rõõmuga teatama, et käe liikuvus on viimaste päevadega tuntavalt paranenud, vähemalt ette ja taha suunas. Külje peale kahjuks mitte nii väga. Aga saan hakkama ja elada laseb. Ortopeed soovitas veel paar nädalat käele puhkust anda, enne kui tööle lähen, aga ma vist ei kannata nii kaua. Uue nädala alguses tahaks* ikka siniselt lehelt maha tööinimeste hulka tagasi saada.
*Tegelikult ei ole mul midagi tööl mitte käimise vastu, aga palga mitte saamise vastu on nii mõndagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar