Kui see karikas ainult mööda...

 ... ei läheks.
Sain täna oma kätte esimese võidetud karika. Võistlus oli küll juba 10 päeva tagasi, auhnna teise koha eest sain oma valdustesse täna.

Siin on siis minu viimase aasta jooksul saadud kassikullast pudinad. Kolm Ülenurmelt ja üks Elva lahtiste meistrivõistluste medal.

Peale spordi tegemise* olen käinud mõnel juubelil, katsetanud silikoonist ise vormide valamist, õmmelnud ja kudunud ning tööl käinud, vahepeal olnud ka lihtsalt väsinud. Õmmelus- ja kudutööd on siiamaani pooleli. Silikoonvormide tegemisega saan isegi hakkama, aga fotosid pole näidata. Juubelikäikudest isegi oleks natuke kõnelda. Eriti sellest ühest, mida peeti Tartu ühes uuemas restos. Restoran Hõlm. Uued uhked säravad saalid, kahhelahjud, kullatised ja LÜHTER! Meie pesitsesime valges saalis. 75. juubel. Kõik oli nii peen, et minesta või ära. Kelner siblis järelejätmatult ja valas muudkui jäävett, erinevaid veine, tutvustas iga toitu põhjalikult ja naeratas sealjuures lahkesti. Mis meil seal oligi? Mingi esimene amps, mille nime ma ei mäleta, eelroaks merilest, pearoaks part, magustoiduks pirni-estragoni granita. Lõpuks veel tort. No mis ma oskan öelda. Veini ma juua ei saanud, ema oleks hirmsat lärmi tõstnud, et kellega ta siis koju sõidab, kui autojuht purjus on? Kõik muu oli täiesti söödav peale selle granita, sest ma ei armasta estragoni, aga see on minu isiklik tragöödia. Seltskond oli tore, söögid väga head (mõni kinnitas, et paremat pardipraadi on raske leida), ruum valge ja kaunis. Aga minu matsi maitse jaoks oli see nagu teatrietendus, oleksin ennast vist metsas kuuse all lõkkest küpsekartuleid õngitsedes kodusemalt tundnud ja vaevalt, et see metsik toit ka vähem maitsev oleks olnud. Igatahes elamuse ma sain, olgu juubilar tänatud!

Panen siia juurde toreduse pärast ka paar pildikest viimastest vaigu-töödest. Võtmehoidja "Roigas" ja kaelakee laaniku, kortsleheõite ning monardaga.

*Siin on naerukoht neile, kes mind tegelikult tunnevad

С новым годом!

Sain sokid valmis. Kes mäletab, siis kunagi nädal enne kohalikke jõule hakkasin kuduma (jõulukingituseks). Noh, vana kalendri järgi jõuluaeg veel napilt kestab, alles oli uus aasta, nii et 😁

Roosakas ja kollakas lõng on seentega värvitud. Ülejäänud on ikka vanad tuntud aniliintoonid.

Kuduma hakkasin täiesti ebatraditsiooniliselt. Mitte varba otsast (Türgi traditsioonilist sokki hakatakse varba otsast kuduma), vaid keskelt. Enne kandu. Kõigepealt kannad, siis labad, varbaotsad. Ja siis võtsin silmad üles ja hakkasin lapilisi sääri tegema.

Ühtlasi sain valmis salatirohelised velvetid, rohkete taskutega. Istuvad suurepäraselt, kui ma suudan 3-4 kilo maha võtta. Või pükse natuke venitada. No mis teha - kangast oli ainult 1,5m, kuidagi ei pigistanud laiemaid välja, kõik 4 sääretükki tuli ühele kangalaiusele mahutada.

...

Uue aasta esimesed laskmisvõistlused olid jällegi Ülenurmel. Mul läks kehvasti, sest ma alustasin liiga hästi. Teadupärast on tühi pea parim retsept täpseks laskmiseks. Mu pea oli nii tühi, et ma ei saanud arugi, et esimesse lehte 5 augu asemel 6 tegin. Väga ilusad augud olid, puha üheksad-kümned. Kui ma siis lõpuks ära tabasin, et olin määruseid rikkunud, hakkas pea jahvatama ja vait enam mõtteveski ei jäänud (kuidas ma küll ei märganud! jne). Ja tulemused olid järjest viletsamad.
...
Kuni läksin esmaspäeval trenni ja treener käsi pikka mind õnnitlema tuli - selle viletsa laskmise, trahvipunktide ja muu jamaga olin ikkagi võistluse ära võitnud! Uskumatu. Ma süüdistan konkurente, et nad endast parimat ei andnud.

...

Asendustööd on selleks korraks tehtud, nüüd võib lausa elama hakata.

Kas sina oled oma igapäevast horoskoopi juba saanud?

Ema tõi Uma Lehte lugeda. Ikka algava aasta horoskoopi, mida muud?

Ma tervet lehte ei jõua siia ümber trükkida, aga võtke teadmiseks, et:

Viikaldaja
Tüü. Tüü tuu leevä lavva pääle, murõhtagu ei. Ku sul omma suurõmba plaani, sis tulõ rohkõmb vaiva nätä, a siski är hinnast peris krõnglis tüütagu.
Raha. Raha olõ-i su jaos timahava tähtsä, tuu tähendäs, et teda vahepääl om ja sis vahepääl jälleki ei olõ.
Armastus. Timahava võit armastusõ seen peris ujju. A kae ette, et är es uppunu!
Ilm. Likõ ja külm ja ilõdu.

Katõtõistkümnele tähemärgile ütles laelambi abiga vahtsõs aastas tüü- raha-, armatusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ veidemb tunnõt tähetark Kaldmani Hedi. Reimanni Hildegardi tsehkendüse. Uma Leht, vahtsõaastakuu 4. päiv 2018.

Kommentaariks, et käesoleval nädalal on käsil krõngles tüütamine. Nii et lähipäevil vist ei jõua rohkem siia kirjutama.

Kust tuleb tolm...

 ...ja kuhu kaob aeg? Klassikalises versioonis on aja asemel küll raha, aga eks need ole ju üks ja sama asi.

Tolm tuleb sellest, kui palju kangast töödelda ja õmmelda - tekstiil on tohutu tolmutekitaja, eriti velvetkangas. Aitasin Laglel õmmelda 3 paari uusi pükse ja ma lõikasin endale ka ühed välja, õmmelda veel vaja. Lagle püksid on otse loomulikult sinised*, üks sinisem kui teine ja minu omad rohelised.

Kuhu kaob aeg? Õmblemisse loomulikult! Te ei kujuta ette, kui palju aega võtab kõigi taskute juppide traageldamine (sest õigetel pükstel on palju taskuid, kuhu saab kõik olulise mahutada, nii et käekotti ei lähe tarviski) ja lukud ja värvlid ja...

Kaks nädalat tagasi alustatud sokid on ikka veel pooleli (aga ega need ei ole ka lihtsad sokid, ikka mustrilised ja muidu ägedad). Koolivaheaeg (ja sellega seoses väiksem töökoormus) on kohe otsa saamas, pooled planeeritud kodused tööd on täitsa tegemata. Järgmiseks nädalaks kaubeldi mind jälle hädaabi andma - õhtune valvurikoht on vaja ära täita. Millal ma siis neid raamatuid loen, mille jõuluks sain?! Rahvariiete ajalugu ja Kukeseente värk ja Kividel kasvavate suursamblike raamat oleks ka vaja läbi töötada? Selle asemel ma lihtsalt julmalt magasin täna keset päeva üle 3 tunni. Sest peale selle, et aega ei ole ja raha ei ole, ei ole vahetevahel ka jaksu. Järgmine matk on vist apteeki vitamiine ostma. Räägivad, et viirused on liikvel, mõni töökaaslane on juba sinisel lehel. Aga mul on vaja homme õetütre sünnipäevale minna ja ülehomme Ülenurme võistlema ja Tagatalu ootab ka.

Huvitav, mis aasta sellest tuleb? Alanud on ta äkiliste (käsi)töösööstudega, mis on vaheldunud jalapealt uinumistega. Kas nüüd nii jääbki?

* Suurem osa tolmust oli ilus sinine. Kui ma oma pükse õmblema hakkan, saab rohelist tolmu ka.