Kolmapäev, 27. jaanuar 2021

Ajaloolise sündmuse visandas kiirelt üles...

 Kellel on fb, see näeb pilte. Kellel ei, siis palun kannatust - küllap ilmub sündmus avalikumasse paroolivabasse meediasse ka ning küll ma siis jälle viiteid jagan.

https://www.facebook.com/elvavald/posts/2722960864632578

Lugu ise siis selline, et täna allkirjastati leping Tartu linna ja Elva valla vahel seoses 2024. aastal saabuva kultuuripealinn Tartuga. Mina olin sündmust jooksu pealt joonistav päevapiltnik-õuekunstnik. 

Reede, 22. jaanuar 2021

Mõned laastud

 

Peaaegu aasta tagasi said kokku liimitud kilbid, millest pidi tulema diivan. Suvi läbi seisid plaadid kapi otsas ja ootasid oma aega. Talve tulles võttis mees need alla ja hakkas mõõtu lõikama, pahteldama, lihvima... Minu osa selle kunsttüki juures on seljatoe profiili joonistamine, nikerduste valmistamine ja liimimine, peitsimine, lakkimine, porolooni ning kanga hankimine (Hagelin!), õmblemine. Siin-seal hoidsin ka vahepeal otsast kinni, mõnes kohas aitasin pisut lihvida, aga suurem töö kasti kokkupanekul on siiski mehe tehtud. Mu meelest sai päris kena maalähedane diivan, mille porolooniosa saab ette magamisasemeks lahti klappida. Praeguseks on kõik komplekteeritud, ainult seljatagusel padjal on veel vaja niiti ja nõela - fotol on poroloon lihtsalt kangasse keeratud. 

Materjaliks on mänd (peitsitud), nikerdused on peitsimata tammest, pärnast ja pihlakast. Poroloon Hagelinist (12.-/kg, kokku u. 6kg), korralik paks mööblikangas Hagelinist (5.-/jm, ostsin 6m ja ega väga palju üle ei jäänudki). Töötunde ei oska ei puidu- ega kangatöö juures enam keegi kokku arvata. Lihtne asi, aga kui tegema hakkad, siis aega kulub lihtsalt uskumatult. 




Lakkimata veel.
Nii need krõnksud alguse said.








Vahepeal oli külm. Siin on vaade otse elutoa aknast viimasele päikesekillule. Ja muidugi termomeeter.
Viimaseks pildiks panen ühe kuumalt küdeva tähe, et süda ikka soe püsiks! Hetkel on küll sula, kuid talv ei ole veel möödas. 

Teisipäev, 12. jaanuar 2021

Proovikivi

 Täna sai Elva Linnaraamatukokku üles uus väike näitus. Vahepeal oli lausa 2 aastat pausi, mil ühtegi tõsisemat väljapanekut ei olnud. Nüüd siis - üle tüki aja akvarelli- ja raaminäitus "Proovikivi".

Näituse nimi tuleb 2019. aastal ilmunud väga sümpaatsest raamatust "Muinaslood ja rahvajutud" ning täpsemalt muinasjutust "Proovikivi". Lühidalt lugu siis selline, kus printsessi isale, naaberriigi kuningale pidi oma väärtust peigmehena tõestama proovikivi toomisega. Vanem vend läks laia ilma, leidis igasuguseid kalliskive, aga mida neist pidada kõige paremaks, proovikiviks, mille abil näeb tõde? Noorem prints sai oma isa juhatusel omast kodust varakambrist peegli. See näitas just seda, mida vaja - nooruse ilu ja südikust - selle hetke tõde. Noorem vend sai kauni printsessi endale. Kui siis aastate pärast vanem vend pikalt otsiretkelt saabus, ootas teda pettumus - kaua igatsetud pruut oli juba ammu tema nooremal vennal mehel, lapsedki juba sündinud. Noorem vend näitas vanemale oma proovikivi - peeglit, ning vanem nägi, et see tõesti tõde näitab - peeglist vaatas vastu vana ja väsinud mees. 

Sellel näitusel on mõned akvarellid - aasta tagasi ostetud 48 värviga Leningradi akvarellide komlpekt (tänapäevaselt küll St-Petersburg ja Nevskaya Palitra) on imeline töövahend. Killuke loodust ja killuke fantaasiat sai seekord paberile. Ning värvilise loomingu kõrval on samaväärselt esindatud peeglid, millest iga näituse külastaja võib oma tõe leida. Kõik see on vormistatud erikujulistesse raamidesse, nii et mõnes mõttes on see ka raaminäitus. Materjalideks sanglepp, saar, tamm, kask, pihlakas ja pärn. Olen üritanud igal järgmisel näitusel teha midagi uut, siiani eelkõige materjalide ja tehnikate osas. Seekord on uueks isetehtud raamid. Ses osas avaldan tänu oma abikaasale, kelle abita ei oleks näitus sellisena kindlasti sündida saanud - tema abikäsi muutis mõnegi lahenduse võimalikuks.

Kui pikaks näitus üles jääb, pole veel otsustatud. Selleks kuuks kindlasti, arvatavasti ka veebrariks.







Reede, 1. jaanuar 2021