Sest kas pole kirjutatud

Kui nad Lu-Tze leidsid, vaatas see rahulikult otsa hiiglasuurele mammutile. Loom kissitas silmi oma tohutu lauba all, üritades vanameest vaadata ja samal ajal kõik oma kolm ajurakku üheskoos tööle panna, et otsustada, kas ta surnuks trampida või võhkadega härmatanud maastikust välja puskida. Üks ajurakk ütles "pusi", teine ütles "trambi", aga kolmas oli teemast kõrvale kaldunud ja mõtles seksist, niipalju kui võimalik.

***

Üleni valgesse rüütet´ ingel maadles pilve peal oma Raudraamatuga. 
"Mis nad räägivad?" küsis proua Sõda.
"Ma ei tea, ma ei kuule! Ja siin on kaks lehekülge kokku kleepunud!" porises ingel. Ta üritas neid lahti raputada, kuid tulutult.
"See on kõik sellepärast, et ta ei tahtnud vesti selga panna!" ütles proua Sõda veendunult. "See on täpselt selline asi, mille eest ma teda..."
Ta oli sunnitud vait jääma, sest ingel oli oma pea kohalt pühapaiste lahti kangutanud ja tõmbas sellega mööda lehtede kokkuroostetanud serva, nii et sädemeid lendas ja kostis heli, nagu libiseks kass mööda klassitahvlit alla. 
Lehed hüppasid tärinal lahti.

***

Nad astusid rabeda päiksesevalguse käest templi karmi külmusse, kõndisid läbi iidvanade koridoride ja läksid alla kalju sisse raiutud treppidest. Igale poole järgnes neile kaugelt kostev mantrate heli. Lu-Tze, kes ei olnud püha ja võis seepärast ebapühasid mõtteid mõelda, murdis vahel pead, kas mingad laulsid tegelikult midagi konkreetset või tegid lihtsalt "aa-aaa-ahah". Kloostris oli selline kaja, et sellest ei saanud kunagi aru.

***

Kõnnitee ääres oli diskreetne kraavike juhuks, kui vaateakna ees seisjate suud liiga tugevalt vett jooksma hakkasid.
  Wienrich ja Boettcher olid loomulikult võõramaalased ning Ankh-Morporki Kondiitrite gildi väitel ei mõistnud nad linnakodanike maitsenäsade eripära.
  Ankh-Morporki rahvas, ütles gild, on turjakad, asjalikud inimesed, kellele e i meeldi kakaolikööriga täidetud šokolaad, ja kindlasti ei ole nad nende jõuetute hulkuritest väljamaalaste moodi, kes iga asja sisse koort tahavad. Nemad eelistavad tegelikult šokolaadi, mis on tehtud suuremalt jaolt piimast, suhkrust, rasvast, loomasõrgadest ja -mokkadest, erinevatest pressimisjääkidest, rotijulkadest, krohvist, kärbestest, küünlavahast, puutükkidest, karvadest, lõuendist, ämblikest ja jahvatatud kakaokestadest. See tähendab, et Borogravia ja Quirmi, suurte šokolaadikeskuste mõõdupuu järgi klassifitseerus Ankh-Morporki šokolaad tegelikult hoopis juustu alla ja pääses ehitusmördiks nimetamisest ainult tänu sellele, et oli vale värvi.

***

"Nii ma siis küsisin sellelt mehelt, ma küsisin:"Mis nüüd saab?" ja tema küsis: "Kas see on teie asi?" ja mina ütlesin, et kurat võtku, igatahes on see minu asi ja ta võib mulle silma sisse vaadata, mina olen valmis ükskõik kellele ütlema, mida ma arvan. Aga ise ma mõtlesin: nüüd oled sa ´ädas, proua Ogg; sest kõik on mütsiliseks läin´d"
"Müstiliseks?" pakkus Susan kooliõpetajalikult.
"Just. Eriti kõva mütsiga. Ja mütsikaga võivad inimesel suured jamad tulla."

***

"Ma võtsin ühe vana sõbra kaasa, kallis!" hüüdis Sõda.
Proua Sõda valmistas parajasti süüa moodsal musta värvi pliidil, mis, nagu Surm nägi, oli paigaldatud tuleasemele ja kust ulatusid läikuvad torud katuseauku. Naine noogutas Surmale nii, nagu naised ikka noogutavad meestele, kelle nende abikaasad on eelnevatest hoiatustest hoolimata kõrtsist kaasa toonud.
"Õhtusöögiks on jänes,"  teatas naine ja lisas inimese toonil, kellele on ülekohut tehtud ja kes selle eest hiljem tasu sisse kasseerib, "ma olen k i n d e l, et toitu jätkub ka kolmele."
Sõja suur punane nägu tõmbus krimpsu. "Kas mulle meeldib jäneseliha?"
"Jah, kallis."
"Mina mõtlesin, et mulle meeldib loomaliha."
"Ei, kallis. Loomalihast tulevad sul gaasid."
"Aa."Sõda ohkas. "Kas sibulaid on lootust saada?"
"Kallis, sulle ei meeldi sibulad."
"Ei meeldi või?"
"Kõhu pärast, kallis."
"Ah soo."
Sõda naeratas Surmale kohmetult. "Jäneseliha antakse," ütles ta. "Mm... kallis, kas ma apokalüpsistel käin?"
Proua Sõda võttis ühel kastrulil kaane pealt ja torkis raevukalt midagi kastruli sees.
"Ei kallis," sõnas ta kindlalt. "Sa saad alati külma."
"Ma mõtlesin, et mulle sellised asjad päris, ee... meeldivad...?"
"Ei, kallis. Ei meeldi."
Surm oli vastu tahtmist lummatud. Ta polnud kunagi näinud, et oma mälu võiks hoida kellegi teise peas.
"Võibolla tahaksin ma õlut?" julges Sõda küsida.
"Kallis, sulle ei meeldi õlu."
"Ei meeldi või?"
"Ei, kui sa õlut jood, tulevad sul jälle need vanad probleemid."
"Aa. Khm, kuidas ma brändisse suhtun?"
"Brändi ei meeldi sulle, kallis. Sulle meeldib see eriline kaerajook vitamiinidega."
"Aa, ja-jah," lausus Sõda leinaliselt. "Ma olin unustanud, et see mulle meeldib." Ta vaatas Surmale häbelikult otsa. "See on päris hea," ütles ta.
KAS MA SAAKSIN SINUGA RÄÄKIDA, küsis Surm, OMAVAHEL?
Sõda oli segaduses. "Kas mulle meeldib omavahel..."
O M A VAHEL, PALUN, kõmistas Surm.

***

"Kas sind pole kunagi abielumõte ahvatlenud, vanapoiss?" küsis Sõda, kui tema naine oli läinud.
EI, MITTE VÄHIMALGI MÄÄRAL. MITTE MINGIS MÕTTES.
"Miks siis?"
Surm oli hämmeldunud: sama hästi võiks kiviseinalt küsida, mis ta arvab hambaravist. See küsimus ei olnud loogiline.


********

See on proua Mariette Cosmopilite´i Tee - Ankh-Morpork, Quirmi tänav 3, toad välja üürida, väga mõistlikud hinnad
  • Ükski aeg pole parem kui praegune.
  • Mul on ainult kaks kätt, ma ei jõua rohkem!
  • Võibolla ma näen küll kapsa moodi välja, aga ma pole nii noor ja roheline.
  • Minu meeles toimub palju asju, mille kohta me midagi ei tea.
  • Kui tuleb, siis tuleb uksest ja aknast.
  • Sihukest jama ma ei kannata!
  • Vahel on hea värske õhu kätte minna.
  • Töö pole veel kellegi mööda külge maha jooksnud.
  • Ega see paremaks ei lähe, kui sa seda näpid.
  • Söö kõik ilusti ära, see teeb juuksed lokki.
  • Kaane järgi ei saa aru, mis raamatuga on tegemist.
  • Enne kui jooksma õpid, õpi käima.
  • Nüüd ma lähen küll keldrisse nutma.
  • Sa võid mind pikali puhuda.
  • Keegi ei anna seda, mida talt küsitakse.
  • Pane soojalt riidesse, muidu jääd haigeks ja sured ära.
  • Uuh, sa oled nii terane, et lõikad endale ühel päeval kätte.
  • Ma unustaksin omaenda pea ka maha, kui see poleks mulle õlgadele kinnitatud.
  • Pestud pott ei kee kunagi üle.
  • Kui sa tahad, et midagi korralikult tehtud saaks, tee see ise ära.
  • Iga sekund loeb.
  • Kui on aeg minna, siis on aeg minna.
  • Aluspesu peab alati puhas olema, sest kunagi ei tea, millal sa vankri alla võid jääda.
  • Kui sa veel ühe kommi võtad, siis rikud pärissöögi ajaks oma isu ära.
  • Kunagi ei või teada, mis sülle kukub.
  • Kohe on kõige parem aeg.
  • Ma pole eile sündinud.
**********************************

AJAVARAS, Terry Pratchett

Kommentaare ei ole: