Jaaniõhtu Rahmeldaja mail. Rahmeldaja ei rahmelda oma talus sugugi üksi, ega ka mitte mehega kõigest kahekesi, neid rahmeldajaid on seal veel. Näiteks see lapsuke kargas meie selja taga põõsas usinasti ringi ja otsis paremat oksa, ootas, kuna mamma teda toitma tuleb. Hall kärbsenäpp vist?
Veel üks mamma, kes kogemata kastekannuga tiigist toodud sai. Kõhu all suur lastepall. Toimetasin hiidämbliku ilusti tema kodukohta tagasi.
Rahmeldaja aias kasvas selts sasipäid, kelle arvasin olevat juba ära õitsenud. Aga ei, õied pidada alles tulema. Mingid laugud?
kaktus |
Kodus aga avas täna esimesed õied roospojeng. Peenelõhnaline hiline kaunitar.
Mingist siinsest suvalisest aiaäärest päästetud liilia (martagon? liik?) avas mulle esimest korda õie.
Miks pilt ennast külje peale keeras, aru ma ei taipa. Aga nagu näete - minu maasikad õitsevad ja küpsevad :D
Metssalvei. Värv on tegelikult veel tükk maad intensiivsem.
Ühe teise õrnroosa pojengi viimane õis.
Ühe kolmanda heleroosa pojengi viimane õis.
Metsatalust toodud seemnetest kasvatatud lupiinid näitasid oma õievärvi, mul hea meel, et ikka roosat ka sai. Oli nii roosa-valget kui heleroosa-tumeroosat. Üks sinililla ikka ka. Pildil on viimased õied.
Kitseenela peal poseeris lahkelt kuldmardikas. Mumm aga ei tahtnud kuidagi paigal püsida! Kintsude küljes ilusti valged õietolmupüksid, nii nunnu :)
Õhkõrn. Kassinaeris.
No ja kus siis jaani ajal ilma sõnajalata saab. Mul on see õitsev ja seemneid kandev sort :D
Sõnajalalehine lõokannus.
---
Järgmisel korral saan ehk jälle mõnda saetud vidinat näidata. Vahepeal kippus tehnika mässama, uuel autol oli miski lühis ja aku jooksis tühjaks, aga see viga leiti kätte (aitäh, armas võõrustaja, oma jaanipäevast tükikest ohverdamast!). Ja väiksem saag ei hakanud vaatamata sellele, et käis ametlikus hoolduses, ikka ketti õlitama. Viisin parandusse tagasi ja ütlesin, et tahan nuriseda. Kõik ruumis olevad mehed hakkasid jooksma! Ehk saab selle jooksmise peale nüüd sae lõpuks korda ka.
Kohtumiseni!