laupäev, 24. august 2019

Paar potti ja kettake

Eesti karikavõistlus, samal ajal sama võistlus ka MÄLK auhinnavõistlus. Standardpüstolis teine, spordipüstolis esimene.

neljapäev, 22. august 2019

Pildikesi

 Kaks nädalat heegeldatud vöötasku. Esikülg.
 Tagakülg.
Juba pojad väljas. Täna leidsime, puuriidast.





Ja sellistest pean ma suppi tegema?!
Porgandipats
Tahab veel hästi natuke relakat näha. Silmad ja nina on ka ainult kriidiga joonistatud. Aga muidu - peaaegu valmis! (Kõrgus ~2m)
Käisime täna metsas. Ma tahan omale voodi ette sellist vaipa!!!
Ull pohla-aasta. Ei läinud tundigi, kui meil kahekesi talve norm käes oli.
Lihtsalt ilus sume suvevalgus.







esmaspäev, 12. august 2019

Mõni pildikene. Karja vana surnuaed.

 Läinud nädala neljapäeval-reedel käisime kiire käigu Saaremaal. Pildistada polnud suurt mahti, kuigi selle napi ajaga sai matkatud küll. Mõne pildi püüdis Lagle Karja vanast surnuaiast, kuhu me esimest korda sattusime. Üles said tähendatud ka perekond Magusate esivanemad (minu vana-vana-vana-vanemad).







Ja loomulikult tädi Helju, pildil koos minu emaga. Vanim ja noorim, 93 ja 80.

esmaspäev, 5. august 2019

Mis tehtud, mis teoksil. Keemilisi katsetusi.


Kolm aastat tagasi sai tehtud sõnajalapuhmas. Nüüd sai puhmasse ka kasvasjalg-kakk.
















Ning lõngu on värvitud. Mitte vähe. Pildid tuleb kähku üles panna ja nimetused juurde, muidu ei suuda enam üldse meenutada, mis kombinatsioon mis tulemuse andis.
Alustuseks nõgesehall üle värvitud moorputkega - sain rohelise (lisasin vaskvitrioli). Siis moorputk (ainult maarjajääga), seejärel punane jänesekapsas. Millega ma beeži vihi värvisin, ei mäleta* (tõenäoliselt on vihtide juures lipikud, aga ma ei viitsi sauna juurde kontrollima minna - kui suudan tuvastada, parandan ja täiendan postitust). Siis kuuseokkapruun (ebamäärane hallikaspruun oli) üle värvitud moorputkega. Kõrval puuseene esimene katsetus. Ja viimane beežikas on kaneelvöödik. Mis peitse kasutasin, ka see on hakanud mälust osaliselt tuhmuma. Kui meenub, siis kirjutan juurde.

 Kohtasin metsas tundmatut puuseent. Proovisin - ahh, kui ilusa sügav-ookerkollase sain (igaks juhuks nuuskpiiritust ja peitsiks maarjajääd ka. Vaskvitrioliga katset ei teinud)!
Pildil seen pealtpoolt (kasvas männi külje all mingil äärmiselt pehkinud kännul, mille liiki ma ei suutnud enam tuvastada).
 Seene kõhualune. Kui seen katki murda, on sees oranžikaspruun.
 Oblikaseemned. Need pruunid, kuivanud, põlluäärtes ja heinamaadel just praegu püsti. Esiteks pistsin seemned patta, keetsin, sain ilusa punakaspruuni vee ja lisasin maarjajääd - otsekohe muutus kaunis pruun ähmaseks solgikollaseks. Sellega värvisin esimese vihi (ja teise tegelikult ka). Siis tõin uued seemned, keetsin, seekord maarjajääd ei lisanud ja tuli kahvatu roosakasbeež. Nii ilusast pruunist nii lahja toon.... Siis tuli mõte proovida ennevärvitud solgikollast selles pruunis ja sain keskmise vihi kollase! Kuidas?! Miks..? Mis keemia see selline on? Aru ma ei taipa. Aga nii põnev on 😁
Siin on kuuseokkapruun (hallikaspruun oli enne) üle värvitud tundmatu puuseenega (nuuskpiiritus ja maarjajää). Teine viht on puuseen niisama. Kolmandat nutsakut ei mäleta. Neljas on rohetiksik vaskvitrioliga. Kas seen ise üldse mingit märkimisväärset värvi andis, ma pole päris kindel.

Piltidel ei ole värvid päris õiged - näiteks eelviimase pildi (obikas) kollane peaks olema heledam, kui viimase pildi (puuseen) kollane. Aga mis ma teha saan.

Keemilised katsed on vist suuremalt osalt läbi, paar taimekest on veel mõttes, aga siis tuleks keskenduda muudele tegevustele. Näiteks saagimisele.

*See ei saa olla miski muu, kui oblikaseemnetega ja maarjajääga saadud kahtlane kollakas toon. Peale seenepilte näeb seda uuesti teiste oblikavihtide kõrval.