Rändamisi

Mai jaksa palju kirjutada. Hull aeg, jooksen hetkel kolme töökoha vahet - politsei, päästeamet ja koolimaja. Koristajana ikka muidugi :) . Üks nädal on veel jäänud seda siblimist, siis lõpevad asendustööd ära. Nende koristamiste kõrvalt olen käinud Muhediku pool taburette maalimas ja mustsõsraid korjamas, aiapilte tegi rohkem Lagle.

 Nädalavahetusel käisime ka kolamas, Mari juurest maalt läbi, Pedja jõge imetlesime, siis edasi põhja poole, Äntu järvede juures matkasime ja Neeruti mägede kandis kolasime. Hallani aed oli ilus ja metsik, metsik ja lihtsalt imeline. Rahupaik. Pühapäeval aga ootas meid Võsu rand ja kohustus teha liivast midagi "professionaalset". Ilmateade oli väga jube, õnneks ettekuulutused ses suhtes ei täitunud.

Äntu Sinijärv

Rähni restoran

Äntu Rohejärv

Äntu Sinijärv

Autoaknast

Neeruti hiiglase jalad, vaadake, isegi varbaküüned on sisse raiutud!

Kõdiiii!!!

Toorik ja kaks paksu

Valmik

Hallani teos, taustal Jüri Unduski poolik näkk

Anita Porila ja Andres Hakmanni käsi midagi sõrmede vahel kortsutamas

Hallani aias sai fotoka aku ebameeldivalt äkki tühjaks.
Liivakujudest - kuigi oleme kõik rohkem või vähem skulptorid, tegime liivast midagi asjalikku esimest korda. Katsetuste kohta said täitsa head :)

Ja neid käisin korjamas:

Eih, vabandust, ikka neid:

Sel nädalavahetusel on tulemas looduskaitseseltsi kokkutulek, mina olen lubanud käia soovijatega Väiksel Väerajal kasvõi niikaua, kuni mu jalad ära kuluvad. Ma siiski loodan, et kõik 300-400 inimest personaalset ekskursiooni ei soovi :)

Ükskord ma kunagi kirjutan jälle. Kohtumiseni!

Ps. Põranda värvimise projekt venib. Aga küll ta ükskord ikka valmis saab. Siis me tähistame!

-----
Täiendan. Siia-sinna jooksmise vahel tuli Lagle, käes ruloo. See oli alla sadanud. Odav Maxima kaup, kinnitus katki ja kõik! Lippasin veerand tundi enne poe sulgemist uut rulood ostma, millalgi varem oli ühele kollasele silm peale pandud juba. Ja - naksti - sai see akna kohale. Kollane ruloo tasakaalustab helesinist tuba täitsa hästi, eriti suur vahe on võrreldes eelmise, plassi hallikasrohelisega. Tuba täitsa särab :) Süda oli küll täis, et miks nüüd, kui mul jälle nii kiire on, jooksen täna õhtul veel massaaži tegema - sõbrannale olen ammu juba mudimise võlgu. Aga hea, et uus ja ilusam ruloo üles sai :)

Kus on sammal, ma küsin?!

Umbes selline toon...

Kaasaegne vesialuseline põrandavärv, mille tolmkuivaks kuivamist lubati tunni- ja värvimiskuivaks tahenemist 2 tunniga, on peale 7-t tundi maas vedelemist ikka kohati veel nätske (määrib). Ja see, et ta mujalt ei määri, tuleb sellest, et 3 tundi tagasi siia puhuri tõin.

Tooniga on ka nagu on... Nende pisikeste lipakute pealt poes vaadates oli pea lõpuks segi ja kamba peale sai valitud heledam samblaroheline. Kodus selgus, et potis on selle asemel enam-vähem neoonroheline ehk laimiroheline (või mõne silma jaoks lausa kollane).

 Võibolla oli see ka värvimasina apsakas - ega see toonimine neil alati päris täpselt ka välja ei tule. Ja teiseks on poes päevavalguslambid ning tillukeste paberite peal ei saa toonist lõpuks enam üldse aru, võibolla tellisin ise vale värvi. Aga olgu. Kuna olemasolevat on kogu korteri kahekordseks värvimiseks vähe (ühest korrast ei aita siin midagi - põrandad olid enne väga teist värvi), tuleb värvi juurde osta, toonijagu tumedamat ja mahedamat. Oeh. Kõige õigem toon oleks Lagle t-särgi värvi. Järelikult tuleb poodi särk kaasa võtta.

Aga nüüd, isegi veel alles poolikult (ja pisut vale tooniga) värvitud põranda kõrval, on mu oma mitu aastat tagasi mökerdatud (täiesti selleks sobimatu värviga - lae jaoks mõeldud vesiemulsiooniga -) kapp eriti kole. Midagi tuleb ette võtta. Kuna, see on veel selgusetu. Käesolev nädal planeerib ennast hirmsa kiirusega täis. Kolmapäev ja reede on vaja tööl käia, homme olla lisaks veel takso ema sõbrannale, kes vaja Antslast emale sünnipäevale tuua ja õhtul peaksin minema üht pisitellimust täitma - kaunistama üht valget kummutit kuldsete ornamentidega. Neljapäeval ootab üks oluline kohting ning hiljem tahan minna suurepärasesse lilleaeda taburette maalima. Reedel on lisaks tavatööle kokku lepitud massaaž, polegi lausa paar kuud seda tööd teha saanud. Laupäev ja pühapäev on Kivisaare Hallani päralt ja muuhulgas ootab meid Võsu ning liivaskulptuuride tegemise üritus. Uus nädal aga toob selle, et juba kolmapäevast peaksin olema ka oma põhitööl puhkuselt tagasi.

Kuhu suvi kaob?! Läheb, nagu oleks kits sabaga löönud!

Господин Потемкин jätkab

Eilsest jäi liimi üle. Vaatasin oma tuppa - seal ka pool ruumi ikka veel vana tapeedi all - kunagi talvel uuendasin oma voodi tagust, aga tervele toale tiiru peale ei saanud. Tapeeti oli ka, mitmesugust, ikka ühe rulli kaupa, kunagi Vara Realiseerimisest ostetud, 3 krooni rull. Hakkasin siis kombineerima, lipp lipi ja lapp lapi peal. Alustuseks tapeetisin õige ja kalli tapeedi jäänustega (pisut üle poole rulli oli) olulisemad ja nähtavamad kohad ja seejärel teise, tagasihoidlikumaga, akna pealse, mis jääb kardinapuu taha ja natuke kapitagust ka. Oeh. Esialgu tundub küll parem, kui enne.

Aga nüüd häirivad värvist ära ja kulunud uksepiidad ning põrandad veel rohkem. Ja aknad. Ja kapid.

Kassile värske sinine nurk sobib :)

Ilusat umbrohtu

Külvaja

Punapeedimaastik

Lillkapsamaastik

Kõige ilusam pojeng

Paberi ja liimiga maailma parandamine

Selle asemel, et minna vaatama läbi linna kihutavat rallit, oli vaja hoopis Potjomkinit mängida. Tegelikult oleks vaja krohv seinast maha peksta ja seinad sirgu ajada, aga nii suuri töid pole praegu ette nähtud. Täna sai hoopis pool lastetuba helesinise tapeediga üle käidud. Nüüd ei kuku see krohvipudi seinast niipea :) Köögiga on muidugi keerulisem, sest paljas värv ei hoia krohvi kinni. Ausalt öelda ma ei julge kohati isegi eriti värvida, sest pintsliga võib mõne lahtisema tüki kogemata pudenema sudida. Juba pudenebki. Isegi köhida ei julge.

Järgmiseks oleks vaja leida kiirkuivav põrandavärv (ei tea, kas seda Elvas müüakse?) ja Potjomkin saaks oma tööd jätkata.

Ah jaa, mustikakooki sai ka :)

Päev pildis

Neid me korjasime

Siia taha jäi maasikavälu. Täiesti neitsilik ja puutumata imede aed!

Härgheinad õhtuvalguses

Kasvas selline põllul. Ilus oli. Mis see on?

Lõhnas ka hästi, mesilased sumisesid põllu kohal...

Sai Aidi seltsis Mustjärve juures üks tiir tehtud. Mustikaid oli. Maasikaid, nagu loomaradu mööda matkates selgus, oli ka. Iti ja Kusti tunne tuli peale, mitte ei saanud metsast välja tulla, sest maasikad olid ees. Kukekaid nägime kõige rohkem ühe mööduva naise läbipaistvas kilekotis. Ta oli vist juba kõik ära korjanud. Seeneaeg on alles algamas. Pohla- ja jõhvikani on veel päris palju aega, aga lootust on - tooreid marju nägime küll. Murakat nägime ka. Ühte. Väga rohelist.

Ja peale mustikate, maasikate ja kolme kukeseene tõin metsast välja sületäie mälestusi lõhnadest, piuksuvatest lindudest, põdra valgeks pleekinud reieluust, kullisulest, imepehmest ja armsast karukollapuhmast, soojast õhtuvalgusest kilpjalgades ja ühestki rohuliblest rikkumata rohelisest samblavoodist kuuskede-kaskede all. Tee äärest põllult korjasin mõned ilusad helelillad õied vaasi (kas keegi teab, mis taim see on?), mälupilte õitsvatest heinamaaservadest, küpsevast nisust, odrakasukaga põldudest ja taevaservas roosatavatest pilvedest.

Täna oli rikas päev.