Eelmised puupäevad olid 2017. Järgneval kahel aastal jäi üritus erinevatel põhjustel ära, seekord siiski viimasel hetkel otsustati teha. Kuna aeg kiire ja tegemisi miljon, otsustasin seekord lühiprogrammi kasuks. Sõitsime Laglega kohale teisipäeva õhtuks. Ilm oli sõidu ajal märg ja vastik, kuid kohapeal oli vihm lakanud ning rohkem me taevavett ei näinud. Valisime välja kahepeale ühe paraja paku. Saagima saime kolmapäeva hommikul, jagasime paku pooleks ja töö läks lahti. Mul uus saag oli remondis, seega oli kaasas vana ja mõnevõrra väsinud Husqu ning keskealine kõige väiksem Stihl. Kokkuvõttes olin kolmapäeva õhtuks laipväsinud Husqu käimatõmbamisest (ma tema ihuhädasid ei hakka siinkohal kirjeldama, sest keda see ikka huvitama peaks, aga kokkuvõttes oli probleeme tema soojalt käima saamisega), kuid elegantse baaripuki sain valmis. Lagle tegi oma pakujupi otsa magava rebase. Pidi tulema suur kass, aga mu arust oli ikka rohkem rebase moodi.
Osavõtjaid oli vist 17, mida on vähemalt 2x vähem, kui tavaliselt. Kohal olid ka üks sakslane, üks poolakas ja üks leedukas. "Vanast kaardiväest" olid ainult Maire, Hallan ja vist ka Silver, kes on osalenud vähemalt kümnel korral. Teised olid "nooremad".
Neljapäeval pakkisime kola kokku ning tulime tagasi, sest reedel olime mõlemad juba Elvas Heli Rassi mälestusvõistlustel. Sõjalises kiirlaskmises jäin seitsmendaks (üheksa osaleja hulgas), kuid standardpüstoli ajaks olin kosunud ning saavutasin kahe leedulanna järel kolmanda koha. Omatehtud auhinda on ikka tore saada :) Lagle seekord auhinnaliste hulka ei jõudnud. Varbolas toimusid samal ajal individuaalne saagimisvõistlus ning laupäeval meeskondlik võistlus. Ning pühapäeval oksjon. Kuna tööd oli tehtud vähe, siis tasu on sealt ka vähe oodata. Hea, kui sinnasõidu kütuserahagi tagasi saan. Mõnel osalejal oli väga hästi läinud, kalleim töö (karudega pink) oli kuulu järgi 1500.- euroga omaniku leidnud. Mina jällegi sain niipalju targemaks, et järgmisel korral ei hakka viletsate tööriistadega üldse mässama. Pigem lähen lihtsalt üheks päevaks sõpru vaatama. Ning kui ajakava väga kitsas, siis ei peaks ilmtingimata kõigest maksimumi püüdma võtta - puhata on ka vaja. Aga kui tööriistad head ja aega piisavalt, siis tuleb loomulikult minna ja võtta kõigest osa!
Kõigepealt kohtusime ühe põliselanikuga - tüüp näris kõdunevat samblikku.
Väike kirvenäitus. Kirved leidis ja varred tegi Hallan, mustrid ja kirjad vartele tegime meie Laglega.
Maire
Koorealune salakiri
Mida teha...?
Õudsa kiirusega tuli kaks hiigelkoera
Laps tegi saepuru
Kohe näha, kes on suurem töömees. Jüri ja Silver
Lagle loomakene
Tolmutont
Õlitatud pukk mitmest küljest. Justkui lihtne töö, aga võhmale võttis. Aega oli ka vähe. Ja tööriistad, tööriistad...
Erki Lepik ning linnud
Vavulin ja penid
Hull poolakas Mariusz Opoka, kes oli absoluutselt kõige vingem tegija sel aastal. Milline kiirus ja milline täpsus!
Väljamaalaste tööplats
Perandi poiss oma näkiga
Leeduka vanamees on omamoodi lahe
Hallani "Tundmatu nunn"
Riho Mäe "Lusitaanlane"
Kommentaarideta
Silver Treimani tööd
Karule keevitatakse nina külge. Jevgeni Nevelski. Tema töö oli sel korral oksjoni kalleim.
Jälle see poolakas - lausa halb vaadata, kui kiiresti suudab inimene töötada...
Hallan ja naine
Eelmisel pildil on kõige armsam välipeldik - alati puhas ja mõnus ning katuselt ripuvad alla metsmaasikaketid...
Lõpetuseks tuli meid ära saatma kaunis ritsikas.
Siinne pildigalerii ei ole kaugeltki täielik, sest me olime ju ainult pool aega. Kellel huvi ja võimalik, vaadake fb-s Varbola Puupäevade lehte - seal on kõik tööd ja kõik osalejad ilusti dokumenteeritud.
