Reede, 26. detsember 2014

Vanad võlad vana aasta sees...

Kandiline molu on üsna ümmarguseks tagasi tõmmanud. Rohud toimivad. Kui nüüd lõpuks oma hambaarst ka jõulupuhkuselt tööle tuleks, oleks veel kenam. Võlga iseenda tervise ees ei anna vist kahjuks sel aastal enam kinni maksta.

Helistas kunagine tuttav, kellele hulk aastaid tagasi lolli peaga allkirja andsin. Ütles, et võlg olla makstud, käendaja ei pea enam muretsema. Ma ei suuda päriselt uskuda. Peaks kuidagi kontrollima. Aga vist ei saa enne esmaspäeva (või on haridusministeeriumil ka jõulupuhkus uue aastani?).

Sain täna kätte ühes projektis osalemise eest meened - tassi ja kenasti raamitud tänukirja. Töö tegin 2 aastat tagasi, objekt avati aasta tagasi. Saagisin mulle ette näidatud surnud puudesse magavad unehaldjad, läinud kevadel tulid 2 neist tormiga maha. Nüüd siis veel mingi tass...? Aga aitäh ikkagi!

Lõpetasin ammu lubatud õmblustöö emale, veel üks väike võlg makstud.

Võlgu on veel. Lastel kooli ees, minul sõprade ja sugulaste ees. Väike võlg on ka panga ees, töökohavahetus ei läinud just ülearu lihtsalt ja kergelt ja kiirelt. Endale olen ka võlgu. läinud aastal alustatud kampsuni, uue tekikoti õmblemise ja muud nipet-näpet. Olen võlgu ka kitarri-ja trummimängu, pillid on kohati üsna unarusse jäänud. Ja enda tervisele olen võimlemist ja muidu tervislikku liigutamist võlgu.

Kokkuvõttes pole siiski väga hull pilt, kõik on parandatav. Tuleb lihtsalt uude aastasse edasi lükata :)

Aastale tagasi vaadates on see olnud vaatamata väikestele võlgadele üks tubli aasta. Olen vanast ja ülearu kurnavaks muutunud töökohast minema saanud, kõvasti närve parandanud ja peale 5 aastast pausi väikse näituse jagu õli maalinud.

Hoian edasi samal kursil.

Kolmapäev, 24. detsember 2014

Järjejutt 11.

Suverõõm
Kivikimalane (Bombus Lapidarius)
Käesolevaga oleme jõudnud punkti, kus aastaringil üle võlli jõutakse. Mis see aasta muud on, kui jaanist jõuluni ja siis jälle jõulust jaanini.

Hetkel on see ka veel seeria viimane pilt. Loodan südamest, et see nii ei jää. Mul juba uued alused ootamas, mõtted küpsemas, putukad reas ootel. Ja antibiots keres. Küll ma hakkan jälle jaksama, varsti, võibolla juba homme!

Teisipäev, 23. detsember 2014

Järjejutt 10.

Õnnetooja
Kangurämblik (Linyphia Triangularis)

Esmaspäev, 22. detsember 2014

Järjejutt 9.

Üks rohutirts läks kõndima
Luhatirts (Stethophyma Grossum)
Mul peaks täna olema näituse avamine. Aga mul on pool nägu paistes nagu ... ma ei tea kellel. Hommikul sain perearstilt rohud. Isiklik hambaarst on vist jõulupuhkusel, telefoni igatahes vast ei võta. Eks näis, kella 3-ni on veel mitu tundi aega. Võibolla ehitan endale selleks ajaks burka või nigab´i. Et põsk raamatukokku minnes külma ei saaks. Ja et raamatukogu külalised mind nähes kabuhirmus amokki jooksma ei hakkaks või teise variandina naeru kätte ei sureks.

Õnneks on vähemalt valu kuigipalju järgi andnud, kuigi lõualuud, põsk, põsenahk, silm, kõrv ja kurk on ikka veel hellad. Selline pööripäev siis. Ilusat talve teilegi!


Pühapäev, 21. detsember 2014

Järjejutt 8.

Mis teite külas ka uudist?
Harilik pajupoi (Phratora Vitellinae) ja harilik käätsusikk (Acanthocinus Aedilis)

Laupäev, 20. detsember 2014

Järjejutt 7.

Õnneloom
Metsasitikas (Geotrupes Stercorosus)
Lähen täna lõunaosariikidesse ühe pisikese looduskaitseseltsi jõulupeole. Krabile :) See on sel aastal vist ainuke suurem jõulusündmus. Noh, jõululaupäeval käin ikka surnuaial küünlaid panemas, pärast söön hapukapsast ja liha, aga see on praegu ette vaadates ka kõik. Või kes teab? Ei, praegu meenus, et mul on ju esmaspäeval veel ka näituse avamine tulemas. Huvitav, mida ma veel ära unustanud olen?

---

Kui inimene plaane teeb, siis jumal naerab. Sõitsime Otepääle välja, Krabini jäi veel tühised 100 km, siis sain aru, et autoga pole kõik päris korras. Tosooliaurud tahtsid hinge matta. Valasin lekkiva jahutusvedeliku süsteemi täis (imekombel oli kanister selle ainega kaasas) ja roomasime koju tagasi. Niipalju siis peost...

Reede, 19. detsember 2014

Järjejutt 6.

Õunte pealt vaatame?
Õunapuu-kääbusvaksik (Chloroclystis Rectangulata)

Neljapäev, 18. detsember 2014

Järjejutt 5.

Maikrahv
Lõuna-maipõrnikas (Melolontha Melolontha)


Kolmapäev, 17. detsember 2014

Järjejutt 4.

Suvi
Harilik vesineitsik (Calopteryx Virgo)
Sellele lubati juba käpp peale panna :)

Teisipäev, 16. detsember 2014

Järjejutt 3.

Randevuu
 Kriimik-käbaujur (Acilius Sulcatus)
Pildid said eile üles. Ametlik avamine tuleb alles tuleval esmaspäeval, kell 15.00 päeval. Näituse nimeks sai viimasel hetkel selle pildi järgi Randevuu.

Enne, kui kõik pildid üles olin jõudnud riputada, reserveeriti juba esimene maal (see kiiliga pilt). Kõik ülejäänud on veel saadaval. 

Esmaspäev, 15. detsember 2014

Järjejutt 2.

Unenägu
Roosakas paelöölane (Catocala Electa)
Tahtsin teha kogu seeria putukatest, keda ka siinmail näha võib. Sellega panin kahjuks natuke mööda - praegu avastasin, et selle konkreetse tegelase lähimad asurkonnad öeldakse olevat Leedus. Aga üsna sarnaseid on siin teisigi - puna-paelöölane, rüütelöölane ja tamme-öölane.

Pühapäev, 14. detsember 2014

Järjejutt 1.

Viruskundra. Toakilk (Acheta domestica)
 Homme viin pildid raamatukokku. Pidulikum sündmus on nädala pärast esmaspäeval, 22. detsembril koos raamatukogu kolimise juubeliga. Kellaaega veel ei tea. Kes ise Elvasse vaatama tulla ei saa, nende jaoks panen siia iga päev uue foto üles.
Aga see on minu voodikaaslane, härra Kass.

Neljapäev, 11. detsember 2014

Kulla kuma

Olen seda siin juba näidanud, aga nii ilus on, ma panen veel. Kui saate, kuulake kõrvaklappidega, ilma läheb oluline osa loo sügavusest kaduma.



Võtke seda kui minu tervitust järjest pimedamaks mineval ajal, kuldse uue aasta valguse ootust ja lubadust.

Leidsin selle loo paarilise, kulla tumedama poole. Ka tõeliselt suurepärased kõlad, lisaks veel väga nauditav ühe mehe koori etteaste (milline hääleulatus!). See on asi, millest olen lapsest saati puudust tundnud - võimalusest iseendaga harmoonias laulda :)

Reede, 5. detsember 2014

Kunstniku väiksed mured

Ei jõua tärpentini ära kiita, nohu on põhimõtteliselt läinud. Muud asjad on ka enam-vähem, ainult viimane maal jonnib. Võtsin selle ette n.ö. lisaloona, lõuendile, kuhu juba olin midagi määrinud ja siis töö pooleli jätnud. Nüüd ei taha aluskiht kuidagi pealiskihiga sobituda, kumab siit ja sealt, mina aga otsustan iga natukese aja tagant ümber, mida ma siis lõpptulemuses näha tahan. Kivikimalane ise on küll juba paigas, aga taust! Oo õudust! Ei jää muud üle, kui sellel veel kuivada lasta ja siis uuesti üle maalida.

Aga muidu on näituse ülespaneku ajaks kokku lepitud 15. detsember (kui maalid selleks ajaks ikka kõik ilusti ära kuivavad, ma kütan küll ruumi nagu hull) ja pidulik sündmus tordiga on alles nädal hiljem - 22. detsembril. Siis tähistatakse üksiti ka kümnendat aastat raamatukogu kolimisest uutesse ruumidesse.

Väike näide tööst, mis ei ajanud soperdama ja vanduma:
Vesineitsik
Pildistatud välguga, see tähendab, et päris selline see maal tegelikult pole. Natuke aimu saab ikka.