neljapäev, 28. august 2014

Kilde

Pole suvi otsa õieti midagi kirjutanud. Viimane aeg paar tagasivaadet teha, enne kui viimasedki mälestused tuhmuvad.

Juuni... juunis lõppes vanas kohas tööleping. Puhkasin mõni aeg peale seda kõigest jõust, sest mitte midagi ei tahtnud teha. Lihtsalt nii kutu olin. Eks kohustusi oli ka, aga nende vahelt olin võimalikult palju letargilises unes. Maal jäi jubedate juunivihmade tõttu auto õuemutta kinni ja see tingis refleksina parkimisplatsi täitmise ja ladumise. Ma pole seal sel suvel muud teha saanudki. Töö veel kestab.

Juuli oli juba ägedam, rabasin mitme koha vahet joosta. Andsin sõbrannale puhkust fotoäris ja sealt kõrvalt olin teises kohas koristaja asendaja. No ja kujusid oli ka vaja saagida ja maal käia (kruus! kivid!). Ja Munamäel Olevil abis ja loomulikult oli vaja korjata ootamatult kiire töö - mälestuspingi tegemine. Juuli viimasel nädalavahetusel läksime Mariga pinki saagima. Kaaren küsis, kas oli raske. Jah, oli küll. Päevad pikad, palavad, aga töö õnneks väga inspireeriv. Kuigi jah, ärgata öösel peale tubli saagimispäeva selle peale üles, et mõlemad käed on õlgadest saati surnud, pole just rõõm.

August algas teise komandeeringuga kirjeldatud pingi tegemiseks. Kokku saime seal mässata 6 päeva sellega. Tegime seda vahelduva eduga neljakesi - mina, Mari, Olev ja Margus (mehed siis kumbki umbes 2 päeva, meie 6). Arvestasin kokku, et kui ma oleksin pidanud seda tööd üksi tegema, oma tööriistade ja pisikeste valgete käekestega algusest lõpuni, oleks mul selleks peaaegu kuu aega kulunud. Koostöös on jõud! Tegime teose, mille tooriku mass olla olnud 1400 kg ja mille lõppviimistlus on sama peen, nagu Olevi ehetel.

Augusti viimased 2 nädalat olen endale pühendanud, natuke ikka saaginud ja ka kruusa vedanud, elamises suurpuhastust teinud (ma pole vist veel poole pealgi...). Peale selle oleme Mariga otsinud uut tööruumi. See, mida siiani üürisime, läheb remonti ja saab kolmandaks lasteaiaks Elvasse. Aga meil on ju ikka vaja ruumi massaaži tegemiseks ja ka maalimiseks ja muudeks loovtegevusteks. Kustkohast seda leida? Mitte ei tea. Ruume nagu oleks, oleme mõnda vaatamas käinud. Aga ikka on mõni "aga". Kas hind utoopiline või ruumijaotus absurdne või pole vett ja kempsu või on ruumid lihtsalt väga ebameeldivad. Ma tean, et kusagil on kindlasti midagi meile sobivat. Aga kus?

Lugesin siin natuke paar kuud vanu kirjeid. Oh jah. Kusagil oli mõte, et võibolla hakkan vanale töökohale teistmoodi vaatama, kui sealt ära olen. Nüüd saan öelda - ei ole muutunud midagi. Seal võib ju käia, päris krampi ei tekita, aga ega ei tõmba ka. Kui ikka väga vaja pole, hoian sealt eemale. Hea, et tulema sai!

teisipäev, 26. august 2014

Lugeja küsib

Lugeja küsib: miilits, munk ja korstnapühkija?
Vastan: olen kohanud. Hulgub selline veider seltskond mööda Lõuna-Eestit ringi. Tükivad pulmadesse ja muudele rahvakogunemistele kontvõõrasteks, teevad igasugu komejanti. Üldiselt ohutud.

Lugeja küsib: mitu öövahetust võib?
Vastan: vahet pole, palju võib, ära tee üldse. See hakkab ajudele. Kui aga soov kuidagi üle ei lähe, loe töö- ja puhkeaja seadust.

Lugeja küsib: parempidi-kudumine-tagurpidi?
Vastan: jah, saab küll. Jooniseid mul pole, kui vaja olen nõus näost näkku, silmast silma, käest kätte, maost makku ja põrnast põrna õpetama.

Lugeja küsib: alasti saun?
Vastan: Saunal ei olegi riideid seljas. Saunal on katus ja seinad. Kui küsimus jäi poolikuks ja mõeldi siiski alasti inimesi, siis jah, ka inimestel on tava käia saunas alasti.  Saunas nimelt tegeldakse pesemisega ja seda on palju mugavam teha, kui riideid segamas pole.

Kaaren küsis pingi tegemise muljeid. Eks ma püüan vastata, kui jõuan, siis juba täna õhtul.

pühapäev, 24. august 2014

Kännu küljest noored võsud...

Olen eilsest saati 15-aastase tütre ema.
Praegu on ta jälle täiesti sinine peast, see pilt on kuu aega vana juba. See on see laps, kes ennast pildistada ei taha lubada, pidada kole olema (juuresoleva pildi on ta siiski heaks kiitnud). Oh noorus on ilus aeg, noorus on rumal aeg, hea, et ei tule iial tagasi! Ega ma ise ka sama vanalt targem olnud. Tea, kas nüüdki.

Aga muidu... kahju, et suvi nii kähku otsa sai. Hilja tuli, siis keevitas korraks õige kõvasti ja nüüd juba läbi... Ma ei jõudnud pooltki plaanitust teha. Ega plaanid ja tegelikkus on muidugi kaks ise asja, mina plaanisin rohkem saagida, aga selle asemel sain hoopis kruusa vedada (ärge küsige). Nüüd siis on ilm rõske ja külm, mul juba kurk haige, osad välitööd veel pooleli. Püüan leida vabu kuivi hetki, et talveks ikka kõik tellimused tehtud saaks.

esmaspäev, 18. august 2014

Pidulik

 Pingi mängis avatuks Kadri Giannakaina Laube "Pakulooga". Imeilus...
 Urgitsejad ja kiibitsejad :)
Tagantvaade. Või eest-. Õõõõõ... kus sel pingil esikülg on...?


Ega sihukest pidulikkust kaua välja kannata (kõned ja muu säärane), pagesime ööseks omadega rappa. Vot sellise vaatega oli meie magamiskoht.

Kaarna soovile vastan pisut hiljem ja töö kirjeldus tuleb siis, kui kirjutamiseks pisut aega võtan.

kolmapäev, 13. august 2014

Kutse

Laupäeval, 16. augustil 2014 kell 11.00 on Pähni Looduskeskuse juures mälestuspingi avamine. Kuna pink on üüratu tammepuust jurakas, võib seda vähemalt lähema 100 aasta jooksul imetlemas käia. Pühendatud legendaarsele metsamehele Vello-Taivo Denksile. Tegijateks Mariina Tiidor, Anni Irs, Olev Russ ja Margus Treial.

pildid tegemisest


 Loodan avamiselt mõne kenama foto ka saada.

Mis tehtud, mis teoksil

On käidud Võrumaa kauneid maastikke imetlemas

praht objektiivil palun andeks anda

ja leitud ootamatuid koopaid kusagil Pärlijõe läheduses





 tehtud koostööd



 ja autoritööd

 kooserdatud kodukandi kutsuvatel radadel
haldjamets


imetletud lihtsat ilu igas päevas


Tondu

kaunis noormees
  ja aidatud pisut üht vaest lapsukest

100 ametit on veel olnud, aga nendest ehk järgmine kord. Eks on ka raskeid hetki olnud, väsimust, kurbust, enda lolle tegusid, aga sellest ma täna ei räägi. Sest on palju, väga palju, mille üle rõõmu tunda. Isegi siis, kui olen nii väsinud, et saag käest maha kukub. Või pole päris selge, kust tuleb raha järgmise üüri maksmiseks.