Kolmapäev, 29. aprill 2020

Paar pilti

 Karukellapall Värska metsas
Lapsepõlve lemmikud, pisililled, lepiklilled. 
 Ronis puukuurist välja soojenema.
Julge tüüp.

Skulptuuridest ei ole hetkel veel värskeid pilte pakkuda, sest ikka veel pooleli. Katsuge siis kuninga asemel senikaua nahkhiirega leppida, kuni kõik ülearune saepuru on pakult eemaldatud.

Reede, 17. aprill 2020

Minu nunnu!

Sain uue fotoka. Või noh, kelle jaoks uus, kelle jaoks vana. Pentax K-50. Õpime siin nüüd teinetest tundma.
 Tööd tegeva meesterahva vaatamine pidavat silmanägemist parandama. Mees on igatahes asjalik, kindad käes ja puha. Varsti saab kuur ehk ateljee, kus ilmaoludest sõltumatult kujusid saagida, valmis.
 Männipuu(r) kase otsas.
Terve talv on katkematult õied olnud, lõppu ei paista.
Kevad meelitab hortensiat. Ülemöödund suvel sain siniseõielise potilille, eelmisel suvel ta vindus, sel aastal on lootust jälle lille näha.
 Esimene pilt kassist. Nagu ikka. Lill (vt eelmist pilti) püsis palju paremini paigal.
 Mis mõtteid mõtleb ta väike kõva pea, et see keel niiiii pikalt limpasb?
Üks silm punnis.

Neljapäev, 2. aprill 2020

Sarapuu

Leidsin metsas hulkudes sarapuupõõsast päris kobeda pahajuraka. Mõtlesin, mõtlesin ja otsustasin ning tõin ära. Kuigipalju saetööd, natuke rohkem lintlihvija abi ja käsitööd liivapaberiga ning korraks ka peitli abi (käpa voolimisel). 
 Sarapuupahk on üllatavalt valge puiduga, kasepahale sarnaseid helke leiab sellest vähe. Peale lakkimist on lausa veidi plastmassine mulje. Pildistamine on ka tänamatu töö, see on nii valge, et vorm ei taha välja paista. Sama raske, nagu musta kassi pildistada...
 Rääkimata sellest, et telefoniga tuleb küllalt lähedalt pildistada, muidu jääb liiga palju tausta. Aga lähedalt pildistades jäävad proportsioonid imelikud.
 Peale sarapuupaha on siin ka männioksake ja tammepuust käpake, et kauss ikka püsti püsiks ning kummuli ei veereks. Oksa lihvimine kausiga kokku sobivaks, et neid liimida annaks, oli üllatavalt raske ja närviajav töö. Käpa voolimine ja liimimine oli selle kõrval naljategu.

Selline pähklikauss, sarapuust.

Nüüd on hammas verel, uuristan toomingapahka. See on hoopis teisest puust tükk...