Esmaspäev, 28. märts 2016

Aruanne

Mäletate?

Vabadus keset päeva magada. Kadedaks teeb :)


Puupäevadel sügisel tehtud nõid sai nädal tagasi lendama :D


Ja värav sai püsti

Imearmas külakass
Talve viimane loojang


Õunapuul ronivad kevadiselt karvased pungad ringi :D


Sa ka mune pühitud

Ja külas käidud


Muhedikumaa on kõverikke täis

Õrn habras õieke


Muhediku aia vastu ei saa miski. see on igal ajal imeline





Prisked kleepivad pungad, sulaselget elu täis


Väänikud
Ja oma aiast mul pilte seekord polegi. Kuigi ninakesi on juba näha, hiidlaugumets ja teised laugud, siniliiliad, nurmenukud, pojengid ja muud vanemad ja uuemad aiaasukad annavad elumärki. Suurem osa õuest on siiski veel päris paksu lume all. Aga vaadates termomeetrit ja tundes õueõhku - mitte kauaks ei jagu seda lund, varsti on aed õitest sinine :D Täna tegin väikse jalutuskäigu oma õuel lausa hommikumantlis, paljasääri ja plätudes - ei olnud külm :D Kuigi plätu pealsetest aukudest kippus lumi paljaste varvaste vahele kukkuma, aga see sulas seal rõõmsalt ära ja ikka ei olnud külm :D Tuppa tulin ainult seetõttu, et naabrid oleks mulle vist varsti kiirabi või hullumaja auto kutsunud.

Praeguse seisuga on plaan selle nädala jooksul paaditöökojas otsad kokku tõmmata, siis saan ometigi natukenegi kevadet tunda - viimane kuu on möödunud põhiliselt magades, koristades, paadikojas stüreeniaure hingates ja ilma olen näinud ainult autoaknast ühest kohast teise sõites.

Reede, 25. märts 2016

Sest kirjutatud on: Ega see paremaks ei lähe, kui sa seda näpid*

Praeguse seisundit võiks kirjeldada sõnadega Lu-Tze kulunud pruunikaanelisest märkmikust: "Mul on ainult kaks kätt, ma ei jõua rohkem!". Algallikaks siis proua Cosmopilite, Ankh-Morpork, Quirmi tänav 3, toad välja üürida, väga mõistlikud hinnad**.

Ülepäeva on hiigelväsimus, aeg-ajalt tahaks nutta, halada ja pehmetel patjadel hõljuda. Järgmiseks päevaks on seisund tavaliselt muutunud, olen jälle lootusrikas ja püüan omadega kuidagi hakkama saada. Paraku kestab helgem olek ka umbes päeva, sellele järgneb vältimatu halin ning tunne, nagu oleks peksa saadud. Olen jälginud, et uneaega oleks piisavalt. Olen püüdnud võtta endale vähemalt ühe vaba päeva nädalas (paraku kulub see teistele tegemata töödele ja hädavajalikule suhtlemisele, mida tööperioodil ei ole).

Uus tööots, mille üle ma siin hõisanud olen, hakkab oma tõelist palet ilmutama. Ruum on jätkuvalt tore, mulle töökojad meeldivad. Aga mulle järjest rohkem ei meeldi stüreeniaurud. Ja klaaskanga tolmu sügelus randmetel, pahkluudel, lõual - igal pool, kuhu tolmul mugav maanduda on. Nagu klaasvati sees oleks püherdanud. Ning kolmandaks - lõpuks hakkab selguma, kui kiire ma olen, kui kiiresti seda tööd üldse on võimalik kvaliteetselt teha ja kuna tasu on tükitöö eest siis... Poolelioleva töö lõpetan ära, aga kas ma sinna rohkem lähen, on juba päris sügav mõtlemise koht.

Saagimine ei ole ka kerge töö. Väsitab roppu moodi. Aga see on vähemalt mu enda asi, kuidas ma midagi teen ja vähemalt kaasneb puunärimisega looming. Stüreeni ka ei ole ning saepuru torgib klaaskiuga võrreldes lausa pehmelt. Pühapäevaks lubati juba päris kena sooja, lumi sulab, mätas varsti kuiv, kujuri tööaeg hakkab kätte jõudma. Viimane aeg üle kontrollida, kas sügisesed kujuhuvilised, kes kevadet ootama jäid, on alles? Ae?

 *Pratchett "Ajavaras".
 **Pratchett "Ajavaras".

Laupäev, 12. märts 2016

Paati-party

Maaliliselt tolmune töökoja aken

Ilus jupstükk ehk kõik lilled ma kingiksin sulle...

Disaintaburet





Tööriist

Faktuurid
Ja kõige lõpuks paat ise. Paar juppi on siin pildil veel puudu, aerutullid ja nende pesad näiteks. Aga jah - esimene paat, mille tegemise juures kätt sain proovida.
Jube väsimus on vahetevahel. Ei oska oma aega veel kahe töö vahel jagada, nii et jaksaks. Ometigi koht on sümpaatne - täna hommikulgi ei tahtnud kuidagi ärgata, aga olin ometi lubanud sinna tegutsema minna. Ajasin ägisedes jalule, sain kuidagi töökotta ja - väsimus kadus. Mulle meeldivad sedasorti töökojad - parasjagu segadust, igal pool, kuhu silm näeb, on tööriistu või materjale. Tolmu on muidugi ka. See on mõnes mõttes rikas koht - miski ei piiritle mind, ma võin seal teha kõike, mis pähe tuleb (ja mõistlik on). Enamasti teen ma muidugi ette antud tööd, aga see ei takista mul plaane tegemast ja kavandamast :) See on lennukas ruum, mis soosib tegutsemist. Oma osa selles on isegi vanal buržuikal, mis praegu veel nurgas puid sööb. Varsti saab keskkütte käima, siis see vana ja juba armsaks saanud rauakolu kaob. 

Mulle meeldivad meeste töökojad. On need siis rauakojad või puutöökojad, paadikojad või mis iganes muud. Need on kohad, kus on põnevad lõhnad. Seal kaob kõik ülearune, jääb ainult eesmärk ja töö selle nimel. Keegi ei vaata, kuidas välja näed, kas lõhnaõli on ikka küllalt kallis ning ega sukk jalas jookse. Mõnus :)

Mis ma siin kirjutasin just? Et väsimus? Väsimuse vastu aga aitab ülihästi värskelt teenitud raha näpu vahel. Täna läks esimene paat kliendile ja sain seda tunnet tunda, kuidas väsimus nagu naksti haihtub :D

Kui kauaks ma sellele tööle jään, veel ei tea. Õnneks on mul vabalt valida, millal seal tööd teen ja kui palju seda teen. Mul ju muid tegemisi ka - koristajakoht on ikka ilusti alles ja varsti-varsti algab saagimise hooaeg. 

Pühapäev, 6. märts 2016

Õpilane Kiir

Kuidagi on nii juhtunud, et aeg on ära kadunud. Kirjutamise aeg. Lõppeval nädalal olen saanud intensiivkursuse paadiehituse osas. Täiesti naisterahvale sobiv töö, kangad, käärid, värvi- ja liimirullid... Ma ei julge lubada, kui kauaks sellele ametile jään, aga vähemalt õppida on mõnus. Ja teada, et kui mu praegune amet peaks ära kaduma (tõenäosus on suur, koondamised ei ole veel kahjuks lõppenud), on mul veel üks oskus ja valik juures.

Teiseks meenub paari aasta tagune skulptuurikonkurss, kus meie Mariga esitasime puukujude kavandid-mudeli. Saime teise koha. Meid võitis Tauno Kangro, kes pakkus välja klaasplastist eluka. Järgmisel korral on meil juba palju suuremad võiduvõimalused :D
Tere tulemast!

Õhtuti paistab siit päikese loojumine

Täitsa pooleli veel
 Täna käisime Tartu Botaanikaaias orhideenäitusel. Lagle klõpsis :)
See mul juba on

Kaunitar

Äge karvane

Seda mul veel polegi! Ja nii hädasti on vaja!

Seda mul veel ka pole! Müüdi, aga mul, vanal ihnuskoil, hakkas rahast kahju! 



Minu lemmiksein

Lähemalt

Orhideed on ilusad, aga ega kaktused neile alla jää



Kohustuslik võte palmimajast

Sini-lilla
 Peale selle külastasime veel kunstimuuseumi ka. Ma ei saa midagi parata, mulle jätkuvalt meeldib vanem kunst rohkem. Mida vanem, seda parem.

Õpilane Kiir on leidnud oma õppetöö, kivide liimirulli veeretamise kõrvalt siiski natuke aega ka teisteks kultuurseteks tegevusteks. Üle-eelmisel nädalal kogunes aalujate Lõuna-Eesti rakuke Võndu Mikitaga kohtuma. Ja läinud neljapäeval vaatasime-kuulasime Vapramäe loodusmajas Remo Savisaart. Selleks nädalaks ei olegi veel ühtki üritust kirjas...?

Kui hästi läheb, saab homme (minu) esimese paadi täitsa valmis. Ehk saab piltigi :)

Ps. Ei saa jätta märkimata, et täna oli see haruldane päev, kui ma ostsin raamatu. Ma ostan raamatuid haruharva, sest riiulis on ruum piiratud ja rahakott on ka piiratud. Ja mul on siin ju isiklik linnaraamatukogu :) Aga mõni ikka saab päris omale ka ja kui, siis just midagi sellist:
Oleks nüüd ainult aega lugeda...