Lisalugu

Kassipall

Asutasin ennast mõnusasti voodinurka raamatut lugema, kui äkki - käntsti! - keeras Tondu ennast voodi jalutsisse palliks. Viskasin raamatu kohe kõrvale ja haarasin pliiatsi. Loom püsis seekord kenasti paigal, nägi küll mingeid unenägusid ja kippus pisut tõmblema, aga vähemalt näo lasi ära joonistada ja keha visandada, enne kui asendit muutis. Tehniliselt oleks seda saanud veel edasi joonistada, praegu on ikka rohkem visandi sorti. Aga ma päris omast peast ei julge ka edasi sodida.

Ei ole muhedamat asja kui uinuv kass, nohisev, vahel pisut nurruv. Endalgi tuleb uni peale. Selline mõnus, soe ja pehe uni, nagu kassi kasukas...