neljapäev, 8. jaanuar 2015

2. päev ehk intuitiiv-matemaatiline

Sain eile õmblustööd tehtud. Ei mõtlegi teile siin eraldi õmblusi üles pildistama hakata, ega te millestki palju ilma ka ei jää.

Korjasin üles varrukaääre silmad ja hakkasin mitte-diagonaalset lapikirja leiutama. Ei olnudki midagi kontimurdvat. Aga mõtteid tekkis selle töö käigus küll. Näiteks see, et mul on jäänud mulje, nagu oleks reaalained rohkem poiste teema ja humanitaarained rohkem tüdrukutele.( Gümnaasiumi astudeski jagunesid poisid reaalklassi ja tüdrukud humanitaari.) Ja siis on seal vahepeal mõned tegevused, mis on mõlemat. Näiteks joonistamine on matemaatika. Maalimine mitte, aga eriti pliiatsijoonistus on matemaatika. Ja muusika on vägagi matemaatiline, kuigi kuulaja seda tavaliselt ei oska niiviisi tähele panna, kuuldakse hoopis meeleolusid ja muud sihukest. Ma nüüd ütlen teile. Käsitöö, vähemalt mõned selle liigid, on ääretult matemaatiline. Seesama lapikiri eeldab head arvutusoskust ja pidevat-pidevat loendamist. Kinda kudumine algab numbritest. Haapsalu sall on kõrgem matemaatika. Ka telgedel kanga kudumine algab numbritest (mis number suga on? küsis mu esimese põrandavaiba juures üks vana tark naine. Jäin talle vastuse võlgu ja tundsin lausa füüsiliselt, kui rumal ma olen). Vöökiri on ise selge matemaatika, algebra, geomeetria ja kõik muud asjad takkajärele, integraalini välja. Ja sellele matemaatkale puhub hinge sisse pealkirjas nimetatud intuitiivne pool - värvivalik, mustrivalik ja teadmine, et iga kinda sees on muinasjutt. Mõlemat poolt on vaja. Matemaatika annab vabrikutoote, intuitsioon ilusa, värvilise, aga kasutamiskõlbmatu pusa. Mäletate Nõiakivi ja jänesevanaema Sabiinet, hundivanaema Susi Zuuzit ja karuvanaema Adelheidi?

Vana aja naised olid kohutavalt targad.
Mehed muidugi ka (et keegi ennast puudutatuna ei tunneks).

Lapiline kude on nii pagana aeganõudev, et ma olen juba kahtlema hakanud, kas jõuan selle töö pakutud ajaga valmis.

Panen siia juurde dokumendi, et ma tegelen lappidega. Kuna foto kvaliteet on s*tt, lisan ka ühe kenama pildi abikudujast. Teine abikuduja näitab ennast teile edaspidi :)





3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

See matemaatika osa kudumises mulle üldse ei meeldi:(
Kuna ma olen viimased ööpäevad maganud lausa 3,5 tundi ööpäevas, siis tundub lihtne arvutamine nagu ruutvõrrandiga tekstülesanne. Mistõttu minu kindad jäävad praegu seisma ja paremaid aegu ootama:(
Aga korvikiri on äge:)

mustkaaren ütles ...

Nõus.
Mul kah magamismatusega probleemid ja arvutamine raskevõitu, aga alati on kuskil mõni poolik varem valmis arvutatud asi.
Lapimuster on tõesti haruldane ja imeline asi. Elan sinule kaasa, toetan ja imetlen!

Anonüümne ütles ...

Mina avastasin lapimustri, küll diagonaalse, eelmisel aastal. Jõulukingitustega ahistasin kõiki naissoost sugulasi oma lapiliste randmetega kinnastega. Kuidas sa esimese rea teed, et silmad diagonaali ei jookseks?