Ma saan aru küll, et ülikonnaga poiss on ilus ja pidulik. Aga, miks pagana pärast pean ma oma kasvavale lapsele igaks esinemiseks (mida on võibolla 1, paremal juhul 3x aastas) selga ajama kalli piduliku ülikonna, millest ta on järgmiseks korraks välja kasvanud? Masendav.
Kaur ja Lagle laulsid kenasti duetti (ja minu erapooliku arvamuse järgi olid ainukesed viisipidajad terves koolis) Palupera kooli jõulupeol. Ja mina olin vist rahvavaenlasest ema, sest poisil polnudki valget särki, lipsu ja soovitavalt ka pintsakut. Hoopis kampsun oli. (Tüdrukule leidsin ikkagi valge pluusi ja musta seeliku...) Aga ega ma ise ka parem polnud, ikka sama vana villase kampsuniga, läbipaistvat, õlgu paljastavat minikleiti polnudki. Kas ma olen segane või muidu imelik, ma ei saa aru, miks peaks keset külma talve pidulikult surnuks külmuma, nagu ülejäänud saalitäis rahvast? Olgu, liialdasin, kõigest pool saalitäit. Teine pool riietus nii, et neid ei olnudki valus vaadata.
Ja üldse on mul vimm pidulike riiete vastu, enamasti on need imelikust läikivast, kratsivast või läbipaistvast materjalist, ebamugava lõikega. Ja ma tunnen ennast sellistes alati halvasti. Peale selle on mul tulnud vastumeelsus ennast värvida ja - karjuge nüüd õuduses - jalgu raseerida.
Pidulik, glamuurne maailm jääb minust seitsme maa ja mere taha. Tehke teie, mida tahate, aga jätke mind rahule! Laske mul olla koduvillane ja juuksed lihtsalt sabasse seotud, nii nagu ma olen...
5 kommentaari:
Mina karjun õudusest omaenda karvajalgade yle & aeg-ajalt tegelen selle probleemiga:D. Teiste omad mind ei häiri - kuna jalad pole inimese isiksuse domineerivaim osa.
Riietumine on yldse eluviis, mitte aga mõtestatud kehasoojustamistegevus. Inimene, kes soovib ilusasti, moodsalt, pilkupyydvalt riietuda, peab selle asja ettevalmistustele pyhendama palju suurema osa oma elust q nt meie mõlemad kokq. Sest antud tegevuse reqisiidide hankimine, sobitamine & endale ymber sidumine võtab palju aega, raha 6 lõpux hauda viib ka sind. Parem 1 hea kamps tõesti.
Mulle meeldivad ilusad riided ja ma olen võimeline end ka üles lööma periooditi, aga kuna niisugused etteasted nõuavad energiat, mida mul enamasti pole, siis ma käin ka vanade teksade ja mugava kampsuniga enamasti.
Sääri vahel raseerin - kui ma jaksan sellega tegeleda ja on oht, et tuleb kanda seelikut ja sukapükse.
Elu on pidev valikute tegemine, ja ma eelistan ellujäämist enese ülesvuntsimisele.
Üksiti kasutan juhust ja teavitan, et vana-aasta õhtul on kavas korraldada suur pidu siin Männimetsas. Kas olete huvitet osalemisest? Ennustame, sogame vett, vaatame TeePaksu jne.
Kas tagumikuloopimine toimub? Kui jah, siis mina tulen! Pole midagi paremat, kui uue aasta imesid lugeda üle õla ukse poole vihisevast tagumikust...
Igatahes loobime ka tagumikku! Üle vasaku õla! Pidi andma raudkindla tulevikunägemuse, eriti muidugi sellele, kelle tagumenti loobitakse!
lendav, sa oled väga ilus just nii, nagu sa oled. :)
Postita kommentaar