Kolmapäev, 23. detsember 2009

Terror

Minu vastu on vandenõu. Just nüüd, kui ma saan tehtud aasta viimased tööd, mul ei jää enam muid kohustusi, kui ainult oma pere ees ja ma saaksin lõunani magada-magada-magada, hakkavad veevärgi paigaldajad siiakanti jõudma. Naabertänavas müttavad, nii et juba enne kella kaheksat hommikul maja vibreerib tsükliliselt. Ja lumi, seda ma muidu armastan, ainult mitte selle rookimist... Lumelabidad on ka alla igasugust arvestust.

Vihtusin lund rookida trajektooril majauks-puukuur-kaev-peldik-solgiauk-värav-tänav(+aia taha autole pesa) ja kuulasin kohutavalt ärritavat torupanijate lärmi... Sain lõpuks tuppa, pea käis ringi ja iiveldas, kah mul jõulureede... Kukkusin jalapealt voodisse ja pilt kadus sekunditega.

Ma pole üldse kindel, et veevärgimeestele ja teetöölistele jõulupuhkust antakse. Kõik selleks, et inimestel jõulustress ikka normile vastaks. Ja kindlasti on neil juhised, kuidas võimalikult kaua ühes kohas püsida ja detsibellid, ma arvan et nende alammäär on ka kehtestatud. Umbes ülemisele kuulmispiirile, et kõrva- ja ajukahjustused ikka kindlasti tekiksid.

Olen ise nutnud, et tahaks vett majja, siis saaks pesumasina panna ja... Aga nüüd, kui vesi tõesti tulemas on, saan ma aru selle soovi mõttetusest. Tänavale, jah, kaevavad, aga kuna mina seda vett reaalselt kraanist saaks, pole ette näha. Ma ei näe kogu sellel kaevamisel mingit mõtet (peale närvikahjustuste tekitamise muidugi), sest ma ei usu ikka veel reaalselt, et siia majja üldse kunagi vesi saab. Vaadake, mul on nimelt selline needus - SINA PEAD ELAMA VEEVÄRGITA JA VÄLIPELDIKUGA ÜÜRIKAS! Nii, kui olukord võiks muutuda, juhtub midagi. Eelmine kord, kui hakati veevärki panema, Ihastesse, siis enne, kui see majja jõudis, läksin ma mehest lahku ja kolisin lihtsalt ära. Aga tänaval kaevamise perioodi olin loomulikult seal...

Praegu jäävad kaevajad veel peaaegu 100 meetri kaugusele, aga kui nad päris siia jõuavad... Siis pean vist kuskilt asüüli otsima...

Ma armastan oma kaevu! Selles on puhas vesi, see ei mürise, ei külmu kinni. Ja kompostihunnikuga on sama lugu, see ka ei külmu kasutuskõlbmatuks, ei ummistu, ei hakka valesse kohta tilkuma... Milleks mulle veevärk!? Ja üldse, kellel seda pesu ikka vaja pesta on?... Juba minu geniaalne isa ütles, et määrdunud riided on palju soojemad, nendes on rohkem tahket ainet, mis sooja salvestab.

-----
Ja arvake ära, milline rõõmus sündmus tabas meie aeda (ja linna), kui ma lumerookimise lõpetasin? Sadama hakkas jälle! Uraa!

-----
Ja ühtlasi jõudsin enne uut lumesadu anda kaks igi(või pigem higi)vana lumelabidat armsale Y-le kõpitseda. Kui ütlesin, et uue ootamatu saju korral toogu need tagasi mistahes olekus, naeris ta vastu et toob varred! Varsti lähen naabrimeest pommima, ma mäletan küll, tal oli eelmisel talvel moodne plastmassist lumelabidas.

2 kommentaari:

Morgie ütles ...

oota! kannata ära! kui su elamisse ükskord veevärk sisse saab, siis avaneb sulle võimalus kolida elama mitte enam vetsu ja veevärgita üürikasse vaid vetsu ja veevärgita päris oma isiklikku elamisse :P

Lendav ütles ...

Nii optimistlik! Ma loodan, et prohvetlik!