Reede, 11. detsember 2009

Unistus

Kõige ilusam uudis, mida läinud nädala jooksul kuulsin, oli see, et üks vana armas sõber ostis omale tuliuue tsikli. Helistas üle paari kuu, ise nii õnnelik... Juba aastaid olen ikka ja jälle kuulnud, kuidas tal on võlad, lootust pole, tööd on vähe (skulptor, kes elab suurelt osalt tellimustest). Niiviisi, et ei julge õieti unistadagi. Ja nüüd siis säras tema hääles puhas rõõm ja õnn, ligi 50-aastasena on ta saanud ootamatu õnneliku juhuse läbi teostada oma unistuse. Muuseas on makstud kõik võlad ja mõneks ajaks rahamuresid pole. Kuulasin ja imestasin, nii kaua olin kuulnud ainult halinat, et ei osanud oodatagi, et see teistmoodi olla võiks.

Kui ta seda rääkis, kuulasin ja hakkasin naerma - vaevalt nädal tagasi müüsin maha Volvo ja ostsin kitarri...

Unistage, inimesed, et teil oleks, mis võiks täituda! Õnn, rõõm ja rahu ei ole mitte surnud, vaid matkavad kusagil, on aeglaselt, aga kindlalt siiapoole teel. Ma olen selle kohta kindlaid teateid saanud.

Ps. Padjaklubi kokkusaamine toimub, nagu lubatud, homme, laubase päeva õhtapoolikul. Prohvet Minus On Lubanud Nimetatud Ajal Teiega Kontakti Võtta!!!

3 kommentaari:

kaaren ütles ...

Hea, et sa siiski said lahti aparaadist, mille pärast mu syda tundis salajast muret... nimelt vana volvo on mitte auto, vaid Sõber Eluks Ajaks - kahtlane osta, võimatu myya.
Kitarr on parem sõber.

Anonüümne ütles ...

Vabandan, et jäin kutsumata kohale ilmumata. tervislikel põhjustel - mees käis tegemas mingit tööd, aga koju jõudis ta enne 7-t, sellex ajax olin ma juba sigaväsinud, & ei jõudnud enam õue roomata. Usutavasti oli teie koosviibimine niigi meeldiv & kasulik ka ilma minu kahtlase väärtuse ja ebamoraalse osavõtuta;)
trv Kaaren

Lendav ütles ...

Tundsime siiski puudust sinu kahtlase väärtusega ja ebamoraalsest osavõtust. Ebamoraalsust ei ole kunagi liiast! Igatahes oled alati oodatud!