laupäev, 21. märts 2009

Kevad

Lihtsalt statistika mõttes - pööripäeva tegemised ja tunded pidada ette ennustama järgnevat perioodi (järgmise pööripäevani). 

Käisin hommikul Kaarnaproual külas (pea 2 aastat on eelmisest külastusest). Nägin ära akvaariumid ja lilleistandused, kasvavad lapsed ja unise vanamehegi. Rääkimata roosast seinast. 

Lõuna ajal, kui päev kella järgi pööras, istusime Y-ga autos, Võsivere künka otsas ja vaatasime kauget kaunist vaadet, kena kevadist valgust. Õnnis vaikne hetk. Ümber oli suur külm tuul, lund tuiskas ja ulus. Meie ümber oli pisike soe mull, vaikne ja puutumatu. 

Rääkida sai ja vaikida sai. 

Pärast tegin kodus hädatarvilisi majapidamistöid ja enne õhtut lipsasin raamatukokku. Ja sealt tirisid Pille ja Urve mind Arbimäele, sööma ja jooma. Kevade tulek jätkus valge veini ja Kimmo Pohjoneni kummastavate helidega, koju jõudsin alles enne keskööd...

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

romantiline kevad? v6i tutvuste uuendamine? v6i kodust v2lja p22semine?
p2ikest kerre ning perre!
trv, kaaren

Lendav ütles ...

No näed, ilusti oled ära tabanud, kõike seda ja veel rohkemgi!

Päikest!