 |
Grimme, Natalis & Co - Mignon |
Igasuguseid lugusid tuleb meelde. Esimena see, kuidas isa poisikesena oli teinud väikse aurumasina ja siis tulnud hea mõte - rihm peale, õmblusmasina rattale ja aurumasin käima! "Väntu es näe" nagu isa ütles. Siis oli vanaema tuppa astunud, karjatanud: "Tuu om sul veel lahkmada!" ja poiss oli kõva väljateenitud keretäie saanud. Õmblusmasin jäi ellu. Tubli loomake :) Tänapäevaste kapriissete plastmassitükkidega ei anna kuidagi võrrelda.
Milliseid teid ja radu pidi see masin vanaema kätte sattus, ei oska öelda. Küllap on see kellegi käest 1920-ndatel või -30-ndate alguses pruugituna ostetud, sest masina oletatav sünniaeg on vanaema sünniajast 30 aastat eespool.
Püüan lähiajal ka oma õmblusmasinast pilti teha - see laenupilt siin on liiga klants.
6 kommentaari:
Vanade Asjade Lood, jaa...
Oo, õmmelusemassinatest võid Sa mulle palju rääkida:)
Uuema aja massinaid on nii palju sorte ja klasse, et ma õigluse huvides pean ära märkima - väljend "kapriissed asjandused, millega alalõpmata probleeme on" sobib ehk odavama otsa hiinakatele, millele on trehvanud õmblustehnoloogiataipamatu kasutaja. Sest kui inimene viriseb, et niiti kisub pusasse vm, siis siin kyll masin syydi ei ole.
Minu käpa alt on aasta(kymne)te jooksul läbi käinud kymmekond väga erinevat masinat, esimene neist vanaema Singer, mis omal ajal samamoodi eepiliselt kõiki töid pidi tegema, särkidest säärsaabasteni. Aga ärme unustame 21. sajandit - sirge õmbluse monopol on lõplikult läbi, käsitsi tikkimisest ja palistamisest on saanud eksklusiivne hobi palju vaba aega omavatele inimestele, ja mina olen paigutanud sajandivanused masinad sinna, kus on nende austusväärne koht - puhtasse, sooja, tolmuvabasse ja kuiva tuppa riiulile. Las tänapäeva valitsevad elektrilised multifunktsionaalsed massinad ja mootorsaed, pesumasinad ja veoautod, et me ei peaks enam kunagi nädalaid orjama pyksipaari nimel või tassima kylmas vihmasajus omaenese jalutut keret.
Yle ääre ajavate heade mõtete ajendiks oli asjaolu, et Sinu kirjeldatud mudel on väga ilus ja armas, milline vorm, kompositsioon ja viimistlus! Kergusest ja kvaliteedist kõnelemata.
Tänapäevastel õmblusmasinatel on kõvasti eeliseid, põhiliseks puuduseks on minu silmis liigne hulk plastmassi. Nagu ka paljudel teistel aparaatidel. Kipun siiski arvama, et hoolimata operatsioonide rohkusest ja elektri abist ei suuda vist pea ükski tänapäevane masin peale aastakümnete pikkust kasutamist töökõlbulik olla. Räägib vanade masinate austaja, kes sellegipoolest ise uuel plastmassist Husqvarnal oma tekikotte kokku täristab...
Aga on ju ilus, draakonitega alusel, lihtne, vastupidav ja ütlemata kaunis konstruktsioon! Uus (ka juba üle 10 aasta vana) Husqvarna ei ole pooltki nii köitev...
Normaalsel uuemaaja masinal on samuti kõik metallist ja kvaliteeti jätkub sajandiks, aga väljanägemine on jõle.
Sest masinatootjad ei soovi mitte eksklusiivseid ja hindamatu hinnaga kauneid staatusenäitajaid (kahjuks on õmblemisest saanud orjatöö symbol, a la vaesed õmblejannad ja hiina orjadega manufaktuurid) myya, vaid kindlat sissetulekut laiatarbetraktorite, ka tööstuslike, myygi ja hooldusega.
ootan huviga, kas leidub veel järgijaid hiljaaegu Singeri juubeliaastal toodetud eksklusiivse välimuse, aga kaasaegse sisuga masinatele, mida toodeti väga väike partii.
M i l l i n e massin!MINU RÄTSEPMEISTRIST TÄDI SAAKS KREEPSU,KUI TA VEEL ELUS OLEKS!Mul kodus ilu- ja mälestusasjana tema Neumann.
Postita kommentaar