Kingitus

Täna hommik üllatas absoluutselt ootamatu kingitusega. Juba öösel oli aimata, et hommik tuleb teistmoodi. Kui järele mõelda, siis oli üllatust aimata juba eelmisel päeval. Nimelt passis kass ahju ja ukse vahelist põrandanurka pool päeva järjest kasvava huviga. Öörahu ajal tõsteti majas kõvasti mööblit ümber, aga ma ei lasknud ennast segada ja magasin ikka kõigest jõust edasi. Samas meenus kolleegi jutt sellest, kuidas ta oli sõbranna sünnipäeval käinud, mingis puhkemajas saunatamas ja sealsamas ka ööd veetnud ja hiired olid nende elu õige kibedaks teinud - mürgeldanud inimeste magamise ajal nagu tiigrid ja hammustanud kolleegi varbast ja tema sõbrannat sõrmest. Noh, mind vähemalt ei hammustatud. Ärkasin hommikul üles, ajasin kiiruga villaseid sokke jalga ja imestasin, mis keeristorm on majast üle käinud - triikimislaud uppi, sokid mööda maja laiali... Ja midagi oli soki sees. Pehme. Soe. See oli poolelus hiir, kes oli sinna kassi eest peitu saanud! Viskasin hiire kõige kassiga õue, kus mõrtsukatöö lõpule viidi. Kass sai tuppa ja pai, kangestunud hiirelaip aga lendas võssa. Sihukest kingitust ei saa iga päev :) Jutiga hiir. Kartulihiir, nagu isa ütles.

Maailmalõpp möödus minust Taevaskojas, seisime Mariga ja lastega Suure Taevaskoja müüri vastas ja laulsime päeva veeremise laulu. Need sõnad ja see viis:


Taevaskojas oli meie aeg. Ei ühtki võõrast, hoolimata krõbekülmast ilmast soe-soe tunne. Talv sai väärikalt vastu võetud.

Peale pöördehetke tavaellu tagasi tulles üllatas uue maailma algus mind erakordselt jäleda masendushooga. Mis õnneks ei kestnud kaua.

Piparkoogid. Ilusad.



Siin on aga mõned piparkoogid neile, kes siia järjekindlalt satuvad otsinguga "piparkoogid", "ilusad piparkoogid" ja "ilusamad piparkoogid". Ausalt, ma oskan veel ilusamaid teha, kui on aega ja jaksu. Need siin on tehtud Hillele (aitäh, et ka minu jaoks foto tegid!). Piparkookide kaunistamises on mulle tekkinud meie majja konkurent - Lagle nimelt. Praegu olen mina temast veel ees - mul on rohkem kogemust ja rohkem mustreid mälus ja käe sees, aga küll ta must varsti mööda läheb... Mille üle on mul ainult hea meel.

Tänasel jõululaupäeval olen sunnitud tööl olema, aga õnneks lubatakse mind juba kella 6-st koju. Plaan näeb ette, et ema kütab mu ahju ja viskab õe käest saadud metsseakäntsaka küpsema ja tuleb siis lastega mulle vastu. Kohtumispaik on surnuaed.

Homme algab maausuliste järgi uus aasta. Aasta numbriga 10226. Head vana aasta lõppu!