Täna ütles mu kallis kavaler mulle, et ta tunneb ennast minuga turvaliselt. Ma olin algul üsna jahmunud, kuna ma pean ennast üsna ebaturvaliseks inimeseks. Muidugi natuke hiljem ma mõistsin, mida ta mõtles - see on seotud meie maailmanägemise sarnasustega ja läheks siin liiga pikaks seletada. Aga see pani mind ka mõtlema turvalisusele üldse.
Turvalisust otsitakse tihti rahast, mina ka, aga see pole ainus viis ennast kindlalt tunda. Turvalised on inimesed, kelle peale võib kindel olla. Või kelle reageeringutele võib kindel olla. Naabrivanamees joodikunäss käitub alati ühtemoodi, mitte meeldivalt aga etteaimatavalt ja see on siiski turvaline. Eriti hea turvaline on nende seltsis, kes jagavad sarnast maailmavaadet või/ja harjumusi. Ma olen õnnelik inimene, minu lähikondsete hulgas on neid õige mitu. Peale üsna ebaturvalist abielu Helikariga olen enesele teadvustamata hakanud koguma turvalisi inimesi. Mul on terve kollektsioon sõpru (enamasti saemehed), kellele võib kindel olla. Lihtsalt kindel. Loon enda ümber turvalisuse tsooni, sest enda peale ma küll kindel pole... Aga ma paranen iga päevaga. Turvas, turba, turvast...turbasse...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar