neljapäev, 11. september 2008

Hurraaaa!!!!!

Eile oli see maagiline päev, millal alustati metsa (Elva terviserajale) kujude paigaldamist ( kujud ise valmisid juba maikuus). 4 aastat tagasi tuli Maril selle raja kujudega tähistamise idee, nüüd see lõpuks materialiseerub. Sellega seoses saime tolgendada nii eile kui täna pool päeva külmas märjas metsas ja olla niisama lihtsalt tähtsad, 7 meest meie silme all meie ideid materialiseerimas. Suurepärane tunne!

Mulle on jäänud mulje, nagu mehed oleks mingi mõistatuslik maagiline rass. Mehed on võlurid, kes teevad mateeriaga imelisi asju. Nad suudavad liigutada tohutuid hulki tahket ainet, tegutseda kooskõlastatud grupina ja imed sünnivad. Nüüd, üle 30sena hakkab mulle kohale jõudma, et ma olengi naine. Ma võin, jah, saagida kujusid peaaegu nagu mees, aga meestel on selliseid omadusi, mida mul eriti pole. Ja vastupidi. Nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt. See, kuidas nad lahendavad tahke aine ümberpaigutamise praktilisi ülesandeid, on imetlust väärt. Jah, ma ehitasin sel suvel oma esimese peldiku, aga ma usun, et minust ei saa siiski ehitajat. Tahke aine suurtes hulkades ümberpaigutamine, jagamine ja uude süsteemi kinnitamine on piisavalt kaugel mu loomulikest annetest. Samas, nagu kogemus näitab, saavad mehed tundeelu probleemide ja lihtsategi küsimustega üsna raskelt hakkama. Emotsioonid on naiste maailm. Valdavalt. Ujume oma emotsioonides ringi, elame üle ja läbi ja saame sellest tugevamaks. Emotsioneerime ka oma meeste eest. Ja nemad ehitavad maju.

5 kommentaari:

Metsamoor ütles ...

Nii toredad kujud mu koduteel... Aitäh Marile selle mõtte eest... Ja kõigile teostajatele elluviimise eest...

Ühe aitähi saaks ka see (mees), kes meie metsatee jälle tahkeks muudaks;)

Lendav ütles ...

Ilm on üle mõistuse vesine, kurb on vaadata, et meie heade ideede elluviimine niipalju rööpaid metsa alla tekitab... Päriselt tahkeks saavad teed vist küll alles siis, kui isand Päike oma palge siiapoole pöörab.

kaaren ütles ...

Pliis, 2rge r22kige meestest & naistest niimoodi... sest antud posti j2rgi olexin ma v2gagi mehelik isixus, kole libanaine:)... aga qjusid tulen kyll yxp2ev salaja vaatama. Kas neile ohverdada ka saab, & juttu ajada? Mis pauer neil sees on?

Lendav ütles ...

Sa ei ole kole libanaine, mulle lihtsalt täiesti parandamatult meeldivad mehed, kelle käed kasvavad õigest kohast välja. Naised ka. Ega ma isegi niiväga traditsiooniline lilleke ole, seda enam ma hindan inimlikku loomise võimet. Lihtsalt enamalt jaolt on need mehed, kes liigutavad suuri hulki tahket ainet. Ja ma tunnen selliste meeste ligiduses peaaegu esmakordselt elus, et ma olen naine. Mitte mees. Mitte lihtsalt inimene, segase soolise identiteediga. Ja teatava varjundi antud postitusele annab ka see, et ma olen armunud, loomulikult kuldsete kätega meesterahvasse.

Lendav ütles ...

Kujusid saab loomulikult külastada, ohverdada,juttu ajada. Pauer tuleb endal ära tunda. Mulle endale meeldivad nad metsas hulga rohkem kui laoplatsil. Nüüd on nad justkui sisse lülitatud. Omas kohas, just nende puude vahel ja just sellistel käänakutel, mitte enam laoplatsil ooteseisundis. Kujud on koju jõudnud. Natuke teemaväliselt jätkates - mul on ka selline tunne, et olen jõudnud peale pikka, tähtajatut matka, koju. Mitte füüsiliselt, korter on ikka sama ja sisaldab samu vanu probleeme, aga hing on rahul. Kujudega on sama tunne.