Kummaline raskemeelsus on äkitse tulnud. Lausa kellaajalise täpsusega tuli. Mari jutu järgi temal samal ajal ka sarnased meeleolud tekkisid. Kas see on mingist kuuseisust või ilmamuutusest, polegi tähtis. Peaasi, et mööda läheks.
Enesehaletsus on kerge tekkima, vahepeal saab sellest justkui välja, aga ta hiilib ikka nurga taga ja kipub vaikselt, vargsi sabas käima. Kohvi joomine on ka asja süvendanud, 3-4 tundi peale kena tassitäit hakkab ergas olek kaduma ja hall haletsuse pilv hakkab vaadet varjama. Kõik kenad mõtted, selge ja julge olek vajub kahtluste mutta. Ja ma leian ennast äkki vanal tuttaval viisil selles mudas püherdamas... Vanade mõtlemisharjumuste muutmine võtab kõvasti aega ja kordamist, ikka kipuvad tagasi tulema. Ja kohvi ei maksa ka juua. Parem teed või kakaod, kui ilma ei saa.
Häid asju on ka, näiteks see, et ilm on lõpuks normaalseks läinud. Ma loodan, et see aasta talve ei tulegi, vähemalt mitte sellist, nagu eelmine oli. Päike võiks paista kuni märtsini välja, ja siis oleks juba kevad...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar