Kolmapäev, 8. september 2010

Väikese inimese väikesed rõõmud

Sain kätte oma paki KUIVI küttepinde, üle poole olen juba juppeks saaginud. Ülehomme tuleb ka koorem KUIVI halupuid. Terve augusti närveldasin (kuur oli nii tühi, et õudne lausa), nüüd on hing lõpuks rahul. Gerda on pinde vedades ja ladudes endale juba saunapileti lunastanud. Kellel veel soovi - kiirustage!

Gerda veel nii armsasti ütles mulle: üks loll jõuab rohkem saagida, kui kümme tarka vedada... Mul oli kohe uhke tunne!

Ühtlasi pääsesin täna kuuloomise puhul ühest aastaid painanud kinnisideest. Mitte, et see kadunud oleks - ei, see lihtsalt ei rõhu enam. Muutus lootusetust unistusest elavaks rõõmsaks mõttemänguks, millel on täiesti arvestatav tõenäosus realiseeruda.

----

Saetud! Ma olen niiiii tubli, et lausa imelik hakkab. Isegi kondid pole eriti valusad ja kätel pole ühtki villi. Sealjuures on imelik, miks ma muidu ennast tavaliselt üldse liikuma ei saa, magan päevade viisi... Motivatsioonikriis. Eelmise aasta külm talv oli üsna hea motivaator, kahjuks küll ainult talvepuude tegemiseks... Muude asjade jaoks tuleb kusagilt mujalt impulss leida.

Mis oleks see, mis paneks mind nõusid pesema, regulaarselt sooja sööki tegema (ja seda sööma), koristama, maalima, kujusid saagima, käsitööd tegema, pillimängu harjutama...? Ma ei tea. Ainult magada tahan... Minnagi ära unenägudesse või veel parem- magada hoopis ilma unenägudeta, ärkamata, otsimata midagi, soovimata ja vajamata midagi peale sooja ja rahu.

Terve elu koosneb ootamistest, väikestest ja suurtest ootamistest, üks ootus kasvab teiseks ja teine kolmandaks... Ma olen sellest väsinud.

Väikese inimese väike rõõm on see, et mul on pinnud saetud ja ma võin jälle magama minna.

Kommentaare ei ole: