Neljapäev, 5. juuli 2012

Valikuvabadus

Tööd pakuti. Sellist tööd, kus saaksin ~200.- rohkem palka. Ja ma keeldusin. Isegi kurb ei oska olla, sest sealt töölt oleksid kõik mu puupäevad jäänud käimata, saagimised saagimata ja vaevalt, et sealt kõrvalt kuigipalju maalida oleks jaksanud... Eks ma siis joonistan omale praegusele palgale see 200.- juurde, mis mul muud üle jääb. Hetkel küll rohkem saen juurde... See kõlab, nagu ma saaksin palka saepurus :) Ma võin ju küll kiruda, kui jabur programm on arvutis ja kuivõrd magamata ma teinekord olen, aga siin on siiski eeliseid, mida kusagil mujal pole. Pealegi oli siin käinud programmi haldaja, kuulas ära kallite kaastöötajate kaebused ja lubas programmi sisse viia muudatusi - õhus on ähmane lootusekiir!

Mari tavatseb öelda, et valikuvabadus on inimesel siis, kui ta saab valida heade asjade vahel. Kui valida on halva ja halvema vahel, siis see pole valik. Ma nüüd siis mõtlen, kas see üldse oli valik või ikka veel ei olnud?

Eile mõtisklesin järjekordselt oma kodu ja korteri ja nende valikute või siis pigem valikute puudumise üle. Õudne oli leida, et ma olen ise valinud üürilise staatuse - et arvatavasti senikaua, kuni ma käitun üürilisena (virisen pidevalt selle üle, käitun majas, kus olen 8 aastat elanud, nagu juhuslik möödakäija jne), on tõenäosus muutusteks väga väike. Nii tore on viriseda, et omanik ei tee midagi, ei aja elektriasju korda, ei pane vett majja jne. Aga sel hetkel, kui mõtlen, milline omanik ma ise oleksin, tuleb kabuhirm peale. Ma olen harjunud olema väike, tähtsusetu, ebaoluline, ma olen harjunud selle üle hädaldama. Ise tehtud, hästi tehtud. Maailm peegeldab rõõmsalt tagasi seda, kuidas ma ise arvan, mõtlen ja maailma ning endasse suhtun. Võibolla peaks peegli puhtaks pesema? Võibolla peaks oma näo ka puhtaks pesema ja veidi lahkem enda ja maailma vastu olema? Virise maailmaga ja maailm viriseb vastu. Naerata ja mõne aja pärast tuleb ehk isegi päike välja. Nii ongi.

---

Teemaväline. Lõbutsen meelelahutuseks osta.ee-s, vahel võib seda külastada nagu kunstinäitust või ideedepanka. Vaatan kleite, ehteid, tööriistu, vanakraami... Ja ei saa aru, miks peab peaaegu iga sõrmuse, sõle ja kleidi juures olema pealkirjas sõna "ilus" või "imeilus" ja soovitavalt järgneb sellele veel ports hüüumärke. Mis mõttes ilus? Kas keegi müüb ka koledat kleiti, sõlge, sõrmust? Ime veel, et ei ole müügil mõni imeilus alasi. Fantastiliselt inetu digifotokas? Unikaalselt jäledad kõrvarõngad? Haruldaselt õudne õlilatern? Arenguruumi on küllaga. Miks mitte Verdtarretavalt Jubedad Antiiksed Kurguhelmed!!!???!!! Tõmbaks laksust tähelepanu (et kas need helmed hakkvad kohe kägistama või kunagi hiljem ja mitu inimest nad juba tapnud on). Inimesed ju armastavad millegipärast õudukaid vaadata. Mina ei armasta. Aga oma tõmme on jubedustel sellegipoolest olemas. Võibolla kõik ei soovi Fantastiliselt Kauneid ehteid, soolikahuvilistele võiks ju ka midagi olla? Masendavalt inetu kaasaegne küünlajalg, vist mõne kunstniku autoritöö!?%?! Oleks ju huvitav?

No ma ei tea. Mina eelistan ise otsustada, kas vaadeldav jubin on minu jaoks ilus või mitte, seda ei pea ette kirjutama. Näidake mulle ühte müüjat, kes ise arvaks, et ta inetut kaupa müüb? Objektiivset infot võib muidugi pealkirja kaudu ka jagada, näiteks seda, kas asi on uus või vana, mis värvi, millise suurusnumbriga (otsingus lihtsam leida vajalikku). Subjektiivsete hinnangute andmise võite küll vabalt minu teha jätta!
Tänan tähelepanu eest!

Kommentaare ei ole: