Vot sellise nimega kuju sai valmis uuristatud. Pokumaal. Ilus oli. Vanu sõpru nägi jälle, sain hindamatut saenõu ja eriti meeldiv oli saada ka täiesti mõistlikku päevaraha. Omaette elamus oli üks kohalik kutt, kes kontvõõrana seltskonda imbus ja kõiki oma lolli jutuga hullumise äärele ajas. Mari ütles tema kohta lõpuks, et olevat meesvaste blondiinile - pikk ja kena, muidu pole ju vigagi, aga sitta viskab vahele... Issanda loomaaed on kirju. Selle tüübi kõrval kahvatas isegi Ivo, kes muidu esineda armastab ja inimesi oma mängitud tooruse ja roppusega rabada püüab. Ivo oli nagu lilleõiekene oma räbaldunud särgis, kui iga lause sisse paar "raiska" mahutas.
See siin on mullusuvine konnake seene all. Ka minu oma.
Peale selle leidsime Mariga ühe metsajärvekese, nagu kalliskivi keset Võrumaa künkaid, orge ja metsi. See oli meile paaritunniseks puhvriks puupäevadelt tsivilisatsiooni tagasi pöördumisel. Järv nagu muinasjutt.
Ps. Kes mõistab mind fb-st üles otsida, näeb veel mõnda pilti.
3 kommentaari:
kas see kontvõõras oli hullem kui omaaegne pesuehtne meesblondiid, M, mäletad?
Sarnane, tundus esmapilgul hullem. M-ga olin ma juba harjunud. Aga ma pole teda päris ammu enam kohanud, võrdluspilt hakkab tuhmuma...
Ikka hullem oli kui M, suudad sa seda ette kujutada? Ilusam ja veel pealetükkivam, tähelepanunäljasem ja ... rumalam...
Postita kommentaar