Järjekordne hala töö teemadel.
Jälle mingid suvepäevad. Inimesed lõõgastuvad, lõbutsevad, läbutsevad. Õhtu jõuab kätte ja saab tasapisi ööks. Ja mida väsinum ma olen, seda suuremaks paisub läbu... Tulevad, norivad õlut ja siidrit (olgu taevas tänatud, et meil veel viina müügil pole!), mina aga tahan koju, oma voodisse, kus keegi võõras ei haise ega lämise...
Enamus inimesi on, nagu ikka, kenad ja viisakad. Piisab mõnest üksikust jobust, et kogu kamp närvidele hakkaks käima.
Peale selle hakkan ma vist vanaks jääma. Öötöö hakkab järjest rohkem vastu... Mitte, et ma päevatöödki niiväga teha tahaksin. Tahaksin teha hoopis oma asju. Neid asju, mida ma tahan teha. Loogiline, kas pole? Ainus, mis lohutab, on hommikust algavad 3 vaba päeva. Sellepärast ma siin ju töötangi...
Aga ega täna siis ainult halamisväärset juhtunud. Esimene rõõmus sündmus oli see, kui sain kätte valmis tassi, mida viimaste kuude jooksul aeglaselt ja kannatlikult olin teinud. Tass kahe aasta tagusest unenäost. Keraamik, kelle juures seda tegin, tõi anuma ise siia mu juurde tööle.Teine rõõmus sündmus on tulevane titeuudis. Lapsukest on oodata minu sünnipäeva paiku. Täpsemalt räägib noor ema sobival hetkel ise :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar