Esmaspäev, 20. juuli 2009

Nostalgia

Leidsin Ilona abiga üles vana lemmiku, hirmus armas oli jälle uuesti kuulata... Ja jätkuvalt on mul lõpmata kahju, et ma ei suuda mitmel häälel korraga laulda. Miks, miks küll on mul ainult üks hääletegemise aparaat?!!! Ja üleüldse võiks hääleulatus ka mõned oktaavid suurem olla. Tämbri kallal ei oska norida, ju see vist siis sobib.

Ma olen ikka lootusetu romantik ja sinna otsa veel sentimentaalne ja melanhoolik takkaotsa. Naabrimees on mõni kord öelnud, et minu kuulatav muusika tekitab tal kohutavat masendust, kuigi minu meelest on see enamasti täiesti neutraalne, rahulik helimaailm. Peale selle meeldivad mulle täiesti parandamatult meeshääled. No mis teha, igaühel on mingi oma kiiks, ega mina siis ilma saa olla.

Leidsin veel ühe päris kena esituse, kloostrikoori esituses. Koori hääleulatus võtab jalust nõrgaks, ohh...

Kommentaare ei ole: