teisipäev, 26. mai 2015

Sai pisut müratud

Jätsin lapsed nädalavahetuseks omapead ja tõmbasin uttu. Sõbrannaga kahekesi. Esimese asjana külastasime Kaiu järvistut, see on üks ütlemata ürgne ja armas kant.
Emamänd

Kaiu järv

Ahh, millised rohelised!


Kaiu kandist Jõgevamaal saime minema pisut peale päikseloojangut ja hakkasime sõitma põhja poole. Kahanevas valguses oli selgelt näha, kuidas iga kilomeetriga läksid puulehed väiksemateks ja metsad pitsilisemateks. Kivisaare Hallani juurde öömajale saabusime kell veerand üks öösel. Hallan oli pisut sopsus, noorimal pojal oli just 22. sünnipäevapidu käsil ja igasugust kangemat oli ojadena voolanud. Hallan tuli meile naerdes vastu ja hüüdis pisut ärevas vaimustuses - te olete hullud, tüdrukud, hullud olete! Nojah. Ju siis oleme. Igatahes pikka juttu ei saanud teha, nii võõrustaja kui manulised olid väsinud ja keerasime Hallani aidalakka magama. Oeh. Madrats oli pisut kitsas ja mina individualistina sokutasin ennast selle kaugemale servale, katuse alla nurka. Hommikul imestasin kangeid konte ja - leidsin külje alt riidepuu... Viskasin kondise eseme kaugemale ja magasin rahumeelega lõunani. Mari jällegi kurtis, et röster (?) olla liiga lähedal olnud, iga keeramisega sai põlvega pihta. Aga ait ise oli nunnu, päevavalges avastasin, et selle ees on koguni korralik mehine kardin:

Kuna laupäev oli hallivõitu ja kõhe, otsustasime kõigepealt Viinistu kunstimuuseumi minna, et kui see läbi käidud, on ehk ilm paremaks läinud ja saame mere äärde ikka ka. Hallan jäi sauna kütma. Muuseum on üks mu lemmikuid, eriti see vanemapoolne kunst. Kaasaegne on kuidagi... Õõõõ. No ei taha väga palju. Mõnda asja ei taha kohe üldse. Õnneks on seal suurepärane 100 ja rohkem aastat vanade maalide kogu, hing kohe laulis neid imetledes:) . Ja siis läks ilm ilusaks ja saime Eesti põhjapoolseimat tippu külastada.
Meri oli rohe-roheline...

Purekkari neem
Fotoka sensoril on miski jama peal. Katsuge kuidagi leppida...

Mina kraapisin mere äärest sületäie kive ka kaasa, Mari ei jätnud mind tögamata. Et ahnus ja kleptomaan jne. Aga mis ma teha saan, siin ei ole ju selliseid! Ja siin ei ole ka selliseid imelisi nurmenukuväljasid, neid rüüstasime Mariga kahekesi.

Õhtul ootas saun ja mitu põnevat vihta. Aednik oli kääridega aias jalutanud ja igasuguseid imelikke oksi vihaks köitnud. Mõnus :) Enne sauna sai ka söödud, grill oli tubli:
Grill kännu ja telliskiviga

Loom teeb head nägu, sai just vorsti :)

Redelipulgamustrid
Sellised redelipulgad viisid meid peale sauna uude ööbimiskohta - sünnipäevatajad olid sauna vabastanud ja saunalakas ootas meid vedrumadrats! Ahh, kui hea on magada ilma riidepuuta külje all!

Järgmisel hommikul sai jälle lõkke juures söödud ja Hallani aed põhjalikult üle vaadatud.
Kännugrill
 Seekord küsisime pisut täpsemalt, mis tal seal siis on. Et kui palju maad ja... Ütles, et hoolitsetavat pinda olla umbes 2 hektarit. Ja rododendronite kohta küsisin ka, ütles laia naeratusega, et neid olla umbes 630 taime ja 50-60 liigist! Oijah. Kui kõik muud asjad ka kokku lugeda, siis tuleb istutatud taimede hulgaks päris mitu tuhat. Kuidas ta suudab? See on küll üsna vaba kasvamisega aed, ilma suurema rohimiseta ja iga nurka ei niideta ka, aga ikkagi... Kive on tal ka palju Väga palju. Nimele vääriliselt. Nende abil ta siis kujundab oma väikest universumit. Tilluke valik:
Miski rodo

Elulõng

Magnoolia

Rodo

Rodo

Karukell

Kivi naabrimehe maa peal

Kompositsioon kohalike kivide ja nurmenukkudega

Rodo


Kividest paadid, üks kannab kive, teine heitlehiseid rodosid ja maasikaid



Kivinägu


Lõunal võtsime suuna mere poole, seekord tuli Hallan ka kaasa. Juminda.
Mari päevitab :) 

Meri oli rohe-roheline... kes seda lauliski? Tahaks kuulda


Kas sa pildistad mu pükse?
 Meri kipub pildist välja voolama :)
Ja lõpetuseks näitas Hallan oma uusi  luksustööriistu. Bentley omad. Käärid ja... oh jah. Kvaliteettööriistad on mu kirg... Nüüd on mul neid kääre VAJA. Isiklik aed oleks ka boonuseks :)

Pühapäeval kella 11-ks õhtul jõudsime koju tagasi. Ja siis veel tööle ja...

7 kommentaari:

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Sellesse aeda ma tahaks küll kunagi sattuda :) Ilmselgelt oli Sul kosutav nädalavahetus :)

Lendav ütles ...

Sellesse aeda saab iga kell minna. Tuleb peremehele ette teatada ja :)
Ta mu vana sõber :)

Lendav ütles ...

Ja mina lähen sinna iga kell suure rõõmuga :)
Lähme?

ritsik ütles ...

Rattaga sõitsid?

Anonüümne ütles ...

Mina tahaksin ka sinna aeda sattuda kunagi:)

Lendav ütles ...

Rattaga oleks see vähemalt nädalane sõit olnud. Sõitsime kokku ligi 600 km maha - suurem osa muidugi Elvast Lahemaale ja tagasi. Lisaks kohalikud matkad Viimsisse, Pärispea poolsaarele ja Jumindale. Nii et auto ikka. Rattaga poleks saanud kivisületäisi ka kaasa tarida :)

yrt ütles ...

Jälle nii palju ilusaid pilte, et lihtsalt minesta!