reede, 8. mai 2015

Läks käima

Uus hooaeg läks käima. Ma olen 10 aastat suuremal või vähemal määral saagimisega tegelnud, nüüd siis jõudis lõpuks kätte see aeg, kui esimene saagimine kevadel ei olnud imelik ja võõras unustatud tegevus. Talve poleks nagu olnudki. Ju ma vist ei ole enam päris algaja :)

Puupakk on meetrikõrgune, tüse, tammine. Enne saagimist eemaldasin viimased kooretükid ja susisin kirvega uurimaks, kui paks on pehme maltspuit. Siis jäi silm seenele pidama. Võtsin fotoka - kui seda kohe ei pildista, siis hiljem seda enam ei ole. Ja mu silm ärkas ja hakkas märkama. Palun, siin nad on - praeguseks hetkeks juba kadunud maastikud (ühtlasi tervitan faktuuripiltidega Rahutut Rahmeldajat, Sa kindlasti näed siin terveid maailmu...):
1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14, lambaga

15

16

18
Puu nägi enne töötlemist välja selline:
Siin on kaks konna sees. Näete?
 Ja peale esimest paagitäit selline:
Esimesed jooned ja kriimud
 Pool päeva kõva puiduga mässanud, tulin koju ja niiiii hea oli silitada kedagi pehmet :)
Midagi karvast
Ma pildistaks ja näitaks teile Tondut ka hea meelega, ta just magab kaunis akrobaatilises poosis mu kõrval, aga ma ei saa. Ta imeb kõik valguse endasse.

Ps. Kui viitsite, kirjutage kommentaaridesse, mida mu peitepiltidelt leidsite! Kindlasti on seal üks lammas, aga mida veel?

Pps. Ühtlasi jagan ülilahedat ideed ja teostust - Andreas Lie, vaadake ise, milline galerii!

Brown Bear Art Print
Mountain Fox Art Print
Norwegian Woods: The Squirrel Canvas Print

6 kommentaari:

Hundi ulg ütles ...

Ma olen nende skulptuuride puhul tahtnud küsida lõhenemise ja pragude kohta. Kuidas seda ära hoida?

Lendav ütles ...

Suure skulptuuri puhul ei saagi lõhenemist täielikult ära hoida, eriti kui kuju jääb ilmastiku kätte. Vana-aja meistrid kuivatasid ja suretasid üht pirnipuu palki vähemalt 10 aastat aeglaselt, et pragusid ei tuleks (Amandus Adamson jt). Tänapäevalgi pannakse eriti väärtuslik puu ajalehtede sisse ja kuhugi garaaži või aita, kus temperatuur ühtlane, pikaks ajaks. Vana aja nippide hulka kuulus veel saunas kuumutamine ja lakas heinte sees hoidmine.

Väikseid asju saab küll nii teha, et need lõhki ei lähe, aga tõesti päris väikseid asju. Näiteks lusikaid voolitakse mõnikord märjast puust, aga siis on ese juba nii õhuke, et ta ei kuiva mitte lõhki, vaid lihtsalt ära.

Üldiselt on nii, et toorest puud on küll kerge saagida, aga saetuna hakkab ta kiiresti kuivama ja lööb lõhed sisse - pealispind kuivab kiiremini, kui südamik. Pingete vähendamiseks puuritakse südamikku auk või saetakse otse puusüdamesse alt üles rist - see ka vähendab pingeid (sõltub muidugi kuju suurusest ja vormist - igale asjale nii teha ei saa). No ja kui võimalik, ei tohiks esimese kiire kuivamise ajal lasta kujul lauspäikses olla. Aga mingid praod ikka tulevad.
Kui tahetakse korralikku ja pragudeta skulptuuri, siis tuleks kasutada eelkuivatatud puitu, võib ka võtta liimpuidu. Või siis saagida ühest palgist kuju valmis ja kui praod tulevad, liimida sinna kiilud sisse ja lihvida uuesti üle. Aga seda ei raatsi siis enam ilmaolude kätte jätta, see on rohkem toakuju :)

Erinevad materjalid lõhenevad ka erinevalt. Tammele ei tule tavaliselt ühte suurt pragu, vaid ühtlaselt mitu väikest. Kuusk võib küll lõhki kuivada nagu pasun. Kõige rohkem sõltub see ikkagi mitte puu liigist, vaid konkreetse palgi iseloomust - okstest, muhkudest, kõverustest ja sünnipärastest vigadest.

Oma osa lõhenemise eest kaitsmisel on veel ka töötlemisel, näiteks lausmärga puud pole mõtet õlitada, sest siis ei saa ta hästi kuivada - võib seenetama minna - selline puu peaks ikka varjus saama aega taheneda. Poolkuiva aga võib õliga sisse tõmmata, õli aeglustab kuivamist veelgi ja lõhesid tuleb vähem.

Küllap on veel variante, ega ma ka kõike ei tea.

Lendav ütles ...

No ja kui tõsine huvi on kellegi pragudeta puitu saada, tuleb uurida, kuidas pillimeistrid oma materjale kuivatavad. Nemad on selle koha pealt tarkust pilgeni täis.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

pagudeta puitu annab ikkagi aeg ja eesli kannatus :), eriti kui esemed suured, väikeste asjade puhul on jah igasuguseid nippe, üks neist kanges soolvees keetmine näiteks. Seda olen ise katsetanud. Su struktuuripiltides pole mitte ainult maailm vaid terve universum. 9, 10, 11, 12 on nii võrratud, et nende puhul ei raatsinud kuidagi kiirelt miskit leida, need on juba iseenesest teosed :) Peale lamba leidsin kiire unise silmaga veel orava, kes oma urust välja vaatab (1) ja ühe uitava mehe koos kusagile roniva ajukilpkonnaga (3), magaja (7), kõrbemaastiku (8), vurrulise karvase magaja (13) ja liblika (16) ja metsad ja jõed ja järvekesed (17) aga kui pikemalt uurida, siis on neis palju rohkem :D

mustkaaren ütles ...

Foorumis nimega rada7 on tehnikateemas juttu sellest, et pillimeister Gena kuivatab kitarripuitu maja taga puuriidas.

yrt ütles ...

Nr 5 on spordipilt, jooksjaga. Ja nr 13 on unelev lõvi :)
Ägedad mustrid, mulle heasti meeldib siukseid detaile vaadata.