Kolmapäev, 25. veebruar 2015

Loom nagu soolikas

Kärp
Mul on olnud õnn näha nii kärpi kui nirki. Päris mitu korda. Viimane kohtumine oli aasta tagasi Paisjärve ääres, kus kivimürakate ja kaduvate lumelaikude vahel kihutas talvekarvas (loe: valge) kärp ja tegi hiireperel elu kibedaks.

Määrisin eile seinu ja ruumi valdaja küsis rõõmsalt, kas raadio ka võiks mängida? Jah, mitu tundi tööd, vaikus läheks ehk igavaks. Olgu. Raadiomasin läks käima. Elmari peal. Nojah, päris mitu ilusat laulu kuulsin ka, aga ma ei ole enam üldse harjunud reklaamiga... Kodus kuulan peamiselt (kui muidugi üldse raadio lahti teen) riigikanaleid - eelkõige klassikat. Mida enam kuulasin, seda enam hakkas mälusopist kummitama see laul:

No kes see toksib aknale? Ei ole tihane, on valimindmees...

1 kommentaar:

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Meil elas noor kärp ühe ööpäeva koerakuudi taga. Mees viis talle juustu ja vett, ehitas väljapääsutee ülespoole, sest maapina mööda ta vaeseke minna ei saanud, koer oli väga imelik. Hommikuks oli loomake läinud. Ilusad loomad, nii ühed kui teised, voolujoonelised :D