neljapäev, 23. jaanuar 2014

Valgust

Novaator räägib, et valguse kõrva kaudu manustamine pidi hea olema. Käisin seansil, oli väärt käik. Kui saan, lähen homme jälle.

Illi






Mul oli kaasas kaaspäevitaja (ema), tema ei soostunud kõrvu mütsi alt välja sirutama, manustas valgust tavapärasel viisil silmade kaudu.

5 kommentaari:

yrt ütles ...

Ilusad pildid. Mulle meeldib eriti neljas pilt, kus jäljed on nagu nupud, see on nagu jänesejälgede negatiiv.
A ma valgust kõrva pole taibanud lasta, aga täna -15 kraadiga väljas kõndides tundsin, kui võimas asi on päike. Mustad retuusid läksid päikese käes mõnusalt soojaks ja väga veider oli tunda, kuidas päike läbi nii mitme miinuskraadi nägu soojendab nagu suvel. Kui saaks selle soojuse kuidagi oma tuppa suunata, küll oleks hea.

Morgie ütles ...

Võtsid peoga valgust ja panid kuulmekäiku?

Lendav ütles ...

Valgus tuleb kuulmekäiku ajada spetsiaalse lehtri ja pulga abil (nagu teeks verivorsti). Siis on kõige kindlam. Ja kindlasti tuleb peale valguse manustamist panna augu ette pihlakapuust vestetud punn, et valgus omatahtsi ära ei põgeneks.

Hiilgan praegu nagu mõnes ulmefilmis, pea päikest täis :)

kaaren ütles ...

Mulle meeldib valgust manustada absoluutselt kogu kehapinnaga, kui vähegi võimalik, aga ka silma- ja kõrvaauku piiluv kiireke ei tee paha, kui rohkem tõesti ei anta.
Vaesed inimesed, kes peavad kogu oma elu veetma kinnistes asutustes tugevate kõrg- ja madalsageduslike elektrisysteemide vahel, kes oma kongidest harva pääsedes käituvad Päikese suhtes umbusklikult nagu piinatud ketikoerad. Nad ei tea, mis on maailma algelemendid, et neil on olemas keha, ja kui tore ja naudinguterohke see on!
(Eriti nauditav on suvel päikese käes teed ehitada, heina niita või lillikeste eest hoolitseda. Soovitavalt aprillist oktoobrini.)
Päike on minu absoluutne lemmikloodusvara.

kaaren ütles ...

Peale kivide muidugi.