Käisime täna Estaga Mustjärve ääres. Õrn-õrn unenäoline tuul, magav järv ja magav mets. Nagu unenägu. Kas see oli järve, metsa, minu või Esta uni, pole siiani selge. Aga ega sellel pole ka mingit tähtsust. Nägin silmanurgast ka mõnda pisikest linnukest, tundusid pöialpoisid olevat, aga pole kindel - liiga vilkad ja liiga kartlikud olid. Hakkas ka juba hämarduma. Hääled olid neil nii vaiksed, et Esta neid ei kuulnudki, minulgi olid siutsud kuulmispiiril. Unenäolinnud.
Valasin lõpiks täna ka tina, tuli välja midagi maosarnast. Laglel on istuv buddha ja Kauril püssikuul, (turbulents)saba taga. Tõlgendamisvõimalusi on muidugi veel ja veel, lõpmatult.
Homme olen jälle tööl. Millise töögraafikuga ülejäänud nädal möödub, ei tea veel. Eks homme selgub.
Paranemist haigetele, teravat nuppu ja vastutustunnet uutele võimalikele kolleegidele ja kannatlikkust kõigile teistele (k.a. mulle). Ja siis natuke vaba aega ka, et jõuaks välja puhata ja natuke maalida, nikerdada ja lugeda. Muud ei tahagi praegu. Ah jaa, üks asi on veel, mida igatsen, aga seda ma teile ei ütle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar