laupäev, 4. jaanuar 2014

Põnev

Ma võin ju arvata, et päev on vaba, saan magada nii kaua kui tahan, aga kuidas see oligi - kui inimene teeb plaane, siis jumal naerab.

Varahommikuse magusa une lõhkus telefonihelin. Meie kõige uuem kolleeg helistas, et temal jama, pereprobleemid, kas ma ei saaks tema asemel tööle minna? Lisas veel juurde, et ta vist ei tule üldse enam, ainult avaldust kirjutama... Mis kell on? küsisin. Pool üheksa, vastas. Mis mul siis üle jäi, üheksaks vedasin ennast tööle. Tulevast nädalast läheb vanim kolleeg puhkusele ja reisile. Ja pisut peale tööpaika jõudmist helistas kolmas kolleeg ja ütles, et tal on eile õhtust alates kõrge palavik, ei ole kindel, et ta esmaspäeval tööle jõuab...

Praeguse seisuga (õigemini alates esmaspäevast - siis algab teisel puhkus) olen mina ainuke töövõimeline isik omal ametikohal. Uskumatu. Mingi taud või...?

Mis moodi hakkab saabuv nädal välja nägema, õrna aimugi ei ole. Töö- ja puhkeaja seadusele pole vist mõtet eriti keskenduda. No jah, arvata on, et kõige rohkem vatti hakkavad ülemused saama - mõningaid auke klienditeenindajate graafikus täitma ja kiirendatud korras uusi inimesi otsima... Peale selle on nende õlul üleminek uude alluvusse, sellega seoses varade ülekandmine, lepingute uuendamine uue firma nime all ja tuhat muud tegemist, millest mul pole tegelikult aimugi.

Põnev. Isegi liiga.

6 kommentaari:

kaaren ütles ...

Huvitav, kust nad leiavad endale inimesi, kui maksetada ei taheta.
Jõudu Sulle elada huvitaval ajal, paistab, et igavamaks eriti nagu ei lähegi.

algusestpeale ütles ...

Arengud ja väljakutsed, ohohoo-jajah!

Lendav ütles ...

Kust leitakse inimesi? Ma ei tea. Tegelikult makstakse igal pool samas valdkonnas suht sarnast palka.

Lendav ütles ...

Vaatasin, et olin just enne kirjutanud ühest eesmärgist. Mis eesmärke ma üldse endale seada saan, kui maailm sellega ei arvesta? Ma võin ju õhtul teha ilusa plaani, et järgmisel hommikul kütan töötoa, päeva jooksul teen süüa, käin natuke metsas jalutamas, maalin paar tundi ja võibolla jõuan ka pisut nikerdada (materjali tuleb iga päev juurde, eile sain veel mõned head kuivad kadakatükid). Ja siis tuleb hommik teatega, et ma pean tööle minema, helistan emale, et kui saab, toogu mulle päeva jooksul süüa järele, sest kodust pole hetkel midagi võtta ja niipalu siis plaanidest. Mis see on, ma küsin? Miks? Kas nii jääbki?

Morgie ütles ...

Inimesi on meil üle, inimesi on meil puudu. Nokk kinni, saba lahti.

Morgie ütles ...

http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/magamata_oo_vordub_peaporutusega/

Vaat siis.