kolmapäev, 2. mai 2012

Tärkamine

Tasapisi kevad tuleb, hiirekõrvad on metsad kohevaks kasvatanud ja eestlastest töömeestel on keel suulaest lahti sulanud, hakkasid minuga ka lõpuks rääkima.

Esimest korda järves sai ka käidud. Jaska järves seekord.

Täna olen üle 2 nädala jälle tööl, üldse ei tahtnud tulla... Mõte on kaugel mujal, arvuti klaviatuur ja kuvari värelev pilt on nii võõrad... Ja see uus programm ajab jätkuvalt südame pahaks. Kui ikka annab tööd keerulisemaks teha, siis ei saa seda võimalust ju kasutamata jätta?!

Saagida tahan hoopis. Ja lihvida. Ja peitliga mustreid uuristada. Ja üldse. Kuidagi häguselt, aga järjekindlalt hakkab meenuma, et ma olen kunstnik.

2 kommentaari:

mustkaaren ütles ...

Kuidas kulgeb talisuplejate klubi? Saan aru, et k2isid sooloyrituse korras ujumas:)
Meestel on naistega ka lihtlabane r22kimine yldse problemaatiline, konstruktiivsematest tegemistest k6nelemata. Mul on ses osas palju vastikuid kogemusi ja nyyd ei l2he ma ilma meessoost suuvoodrita isegi mitte arstile ja politseile. Aitab kyll, ja kuidas veel:P

Lendav ütles ...

Ujumisel oli mul kaunis kaaslane, Morfin nimelt kargas ka minu eeskujul vette. Aga klubiks on seda veel pisut vara nimetada.