Võeh, kuidas ma ei salli purjus inimesi! Enamus suudab ka joobes inimeseks jääda, aga mõni üksik läheb totaalselt sassi. Ja see mõni üksik rikub kõik ära. Kujutate ette, purjus soomlane? Mitte ühest sõnast ei saa aru. Ei mina temast, ei tema minust. Tundub, et ta ei saa ka iseendast silpigi aru. Ja veel hullem - kohalikud vennakesed, üks koguni mu ema kasvandik lasteaiast ja teab mind nimepidi (jube!). Sellest võib veel aru saada, et purjus soomlane on keele- ja alkoholibarjääri taga, aga kui kaaskodanikud samamoodi absoluutselt juhitamatud ja mõistetamatud on, on ikka õudne küll. Ja kui siis kohalikud ja väljamaised vintis ullikesed kokku saavad, tekib päris plahvatusohtlik segu.
Õnneks suutsin porole sõber-soomlase leida, kes ta suure vaevaga tuppa magama talutas. Ja kohalikele takso tellida, mis nad lõpuks minema viis. Õndsus!
Jooda inimene täis ja sa näed, kes ta tegelikult on. Küllap, jah. Minu oma isiklikus edetabelis saavad alkoholiga viisakalt toime tulevad inimesed kõvasti plusspunkte ja kännuämblike reiting langeb tugevalt. Kui mulle ikka ähvardatakse kallale tulla (ja hommikul ei mäletata sellest silpigi), siis see on argument. Aga kui mees ka mäluaugus jääb kindlaks oma käitumisviisidele ja jutule, siis võib tema peale iga ilmaga kindel olla.
Selget pead, selget silma ja eelkõige selget südant, muud nagu ei oska hetkel soovidagi.
---
Öine kild - üks lätlane küsis, kas ma olen nõukogude ajal sündinud, nii hästi pidavat vene keelt rääkima? Ei tea, millal siis veel? Kui ma oleksin enne sõda sündinud, siis oleks mu säilivus ulmeliselt hea, aga teise vabariigi ajal sündinuna oleksin küll ebanormaalselt kiiresti vananenud... ja hea vene keelega pole sellel ka midagi pistmist. Mul on lihtsalt kõrva häälduse peale, see ei tähenda, et ma tegelikult kuigi hästi rääkida oskaksin. See on muidugi tõsi, et nõuka-ajal kasvanuna olen mõõtmatult rohkem vene keelega kokku puutunud, kui tänapäeva lapsed. Aga sõnavara kipub sellegipoolest kasinavõitu olema... Eks siis räägitakse käte ja jalgadega, absoluutselt aktsendivabalt :)
5 kommentaari:
mina akkan purjus peaga kõva äälega ja pidurdamatult laulma, aga mäletan seda järgmisel päeval enamasti täpselt - kas minuga tasub?
Kui laulmine ei muutu ähvardavaks ja vägivaldseks, siis ikka!
Mul on kuskil pioneer-ajast raamatud revolutsiooni- jm teemapargilauludega alates Internatsionaalist. Kas soovite juhuks, kui on vaja edasi anda v6itluslikke meeleolusid?
"noor trummilööja" on rohkem passiv-agressiv...
mmm...
ämmamoori maja mahamüümine on rohkem nagu tsiviilõiguslik teema, juhul, kui müüjal ei ole selleks seaduslikke volitusi...
igatahes mulle ei meenu, et ma midagi väga ähvardavat oleks laulnud.
Senikaua, kuni laulud ei ole sõnadega "ma löön sulle kaikaga pähe ja torkan su silmad välja" ja otse mulle adresseeritud, on hästi.
Ämmamoori majast on mul täiesti ükskõik, sest ma ei ole (veel) ämm ja kinnisvara pole mul ka sendi eestki, nii et see mind ei puuduta.
Postita kommentaar