pühapäev, 25. september 2011

Avamine

Härjapõlvlaste kaitseala avamine on nüüd rõõmsalt möödas. Ilus oli. Mari oli näost roheline (kosmeetika) ja mina sinine (guašš) - mis värvi need maa-alused ikka peaksid olema - härjapõlvlased ju maa peal väga palju pole. Minul oli muidugi oma psüühikaga ikka probleeme, Mure ei ole ka ennast kuhugipoole liigutanud, nii et näo värvimine oli teretulnud - nutta ei tohtinud, värv oleks laiali ja võibolla koguni silma läinud. Pärast asjaosaliste seltsis saunas sai kõva puhastustööd tehtud, vahepeal oli juba tunne, et mul on nüüd dramaatiline sinine püsimeik. Ja bändžot mängisime, nii nagu keegi oskas (või pigem ei osanud).

Kui ma kellegi käest pilte juhtun saama, riputan üles.

---

Sain lingi, kus on kogu sündmuse reportaaž.

2 kommentaari:

kaaren ütles ...

Aauu! Kuidas Sinul läheb & mineb? Mix te nii vähe kirjutate?

Lendav ütles ...

Meie kirjutab nii vähe, sest midagi olulist ega naljakat ei ole kirjutada. Eksistentsialistlikel teemadel aga ei taha kirjutada, kuigi need ikka kipuvad üles mullitama.