Tasapisi hakkab jälle tulema tunne, et talveuni oleks kõige mõistlikum ettevõtmine. Mitte midagi ei taha teha. Kui, siis vahepeal natuke toituda, raamatuid lugeda ja siis magada-magada-magada... Miski ei eruta õieti.
Kuu aja pärast peaks mul olema raamatukogus väike näitus. Millest? Pole veel õrna aimugi.
Käin mööda teiste inimeste kodusid ja imestan, kuidas on neil õnnestunud tekitada kodutunne? Minu korteris on see ju ka olemas, aga ainult mingi piirini. Ja see puuduv osa häirib. Ma ei näe mingit mõtet selle majapidamise eest hoolitsemisel, sest - see ei ole ju minu kodu? Samas, kui ma selle eest ei hoolitse, muutub see veel vähem koduseks. Nokk kinni, saba lahti... Motivatsioonikriis. Noh, vähemalt talvepuud on olemas, asi seegi. Ja lehm ei ole õues veel kaevu ümber ajanud, nii et esmased tingimused talve üle elamiseks on täidetud. Olgu siis tolmuga voodi all kuidas tahes.
Talvine töögraafik tuleb ka pisut hõredam, seega on ka palka vähem. Loogiliselt võttes peaks mingi väikse töö juurde võtma, aga ma kohe üldse ei taha... Sel juhul jääb järele variant hakata veel täpsemalt jälgima poes hindu, panna eelarve karmile säästurežiimile. Siiani olen saanud hakkama ilma päris iga senti veeretamata. Võibolla leiaksin kusagilt ka töö, mis annaks aastaringselt pisut stabiilsema sissetuleku, aga ma olen lihtsalt laisk. Ja ei salli rutiini. Praegu on ainus tõsiseltvõetav tööpakkuja elektroonikatehas... Ja kassapidajaid Konsumisse on ka alati vaja... Ma ei usu, et 100 eurot, mis ma seal rohkem teeniksin, kompenseeriks tehase- või poetöö juures olevad puudujäägid. Nii et viriseda pole ka mõtet. Minu oma valik...
4 kommentaari:
Tehases või poes oleksid pidevalt hõivatud ja kindlasti tekib ka igapäevaseid lisakulusid, mis on tööga seotud. Ehnagu Sa ise ütlesid, see ei tasu ennast ära.
Talveune vastu poleks ka minul midagi:)
Ja näedsa, ma ka ei oska enam kirjutada!
Jep, töölkäimine tööl KÄIMISE mõttes sööb teatud palganr-st allapoole igasuguse lisaväärtuse, tekib puhas kahjum. Sest ka sinu kodus oldud aeg laste reaalse õpetamis-kasvatamistöö, majapidamistööde, puhkamise, ja häbbi-häbbi, ka huviala(de)ga tegelemise oma on reaalne väärtus.
E - kui me lähexime miinimumpalgaga tööle, mis pole just kodu lähedal, siis polex meil raha ega perel meid. Ning kui just ei taha kodu & peret hyljata, siis tulex palgata asendustööjõud (lapsehoidja, koduabi, aednik, ehitaja, autojuht)... oijah. Millise eesti palga juures olex selline elukorraldus juba mõistlik?
Ma saan väga hästi aru neist ääremaakatest, kes ei taha, EI TAHA oma kodu maha jätta (sest seda myya pole võimalik, keegi ei taha) & minna yyripinda, viletsat poodi ning ylekohtust tööandjat orjama, endale jääx ainult kõva ase, halb söök (sest head sööki teha kulub palju aega, mida väsinud tööinimesel ei ole) ning ajuvaba teleka ees magamine? Kui omas kodus on sinu oma maa, õu, ait, saun, kraav, leevike, jalgratas, seened, kartulid, saag, kelder & naaber?
Tee oma valik nyyd!
Ma leidsin ühe huvitava pakkumise Sulle:
http://www.soov.ee/tartumaa/Puiduskulptor_1441545.htm?ca=1
Postita kommentaar