Viimsi festivalil käidud. Lõppkontserdile me ei saanud, võibolla olid mehed liiga kained. Minnes olin nii väsinud (otse töölt tulnud) et ei suutnud bussis uinuda ja iga natukese aja tagant tuli nutt peale. Päeva jooksul siiski asi paranes. Tagasisõit oli juba puhas rõõm. Sai selgeks, et igas seltskonnas on omad kiiksud. Kudzu sünnipäeval oli iga laulu refrääniks "las laine möllab torm!". Selle bussisõidu ajal olid aga tooniandjaks mehed (mina ainukese naisena seal hulgas, sest teised istusid bussi eesotsas ja püüdsid moblaraadiost eurolaulu-uudiseid). Kõik laulud, mis taktimõõdu poolest välja andsid, lauldi sõnadega "Sauna taga tiigi ääres". Terve tee. Tallinnast Kongutani (mina ainult Elvani). Isegi NLiidu hümni viis tuletati meelde ja võeti kasutusse. Eesti lipu laulu viis sobis ka väga hästi - eriliselt võimas kõla oli uute sõnadega. Üldse oli üsna erandlik bussisõit, sest tavaliselt korgitakse tagasiteel lahti kõik alkohoolne, mis päeva jooksul hangitud on. Seekord aga ainult lauldi-lauldi-lauldi, igaüks omal häälel, vägev!
Siiamaani on tähtis tunne, nagu oleks terve tee mind ülistatud - lapsepõlves kutsus isa mind Manniks ja ma arvasin kuni kooliajani tõsimeeles, et isa on selle laulu minu jaoks teinud... :) Meil oli maja tagaotsas saun, mille taga tiik, kust otse loomulikult ei puudunud ka konnad. Miku oli küll puudu, aga selle ma arvasin olevat papsi kunstilise liialduse, et laul paremini kõlaks.
2 kommentaari:
Las lainel ...
Mnjaa, selgub, et olenemata viisist kõlab laul hästi ka ainult paari sõnaga. Järeldagem sellest, et laulusõnade kirjutajad võivad nüüd sulepead kõrvale panna ja jääda pinsile.
Siis on veel sellised laulud nagu "Jää jumalaga Mann" ja "Kui on hüva pärituul, õõtsub vene nii kui tuul, siis me lähme Manniga" ja kindlasti on meil neid rohkemgi.
Postita kommentaar