Elu veereb vaikselt töö ja kodu vahet. Ja et igavusse ära ei sureks, juhtub ikka aeg-ajalt midagi.
Üleeile kukkus meie kallis Põrr peldikuauku. Tirisin sitase loomakese sealt välja, lapsed jooksid veeämbrite ja loomašampooniga, avasid meile (sauna)uksi ja õhtu oli sisustatud. Loomakese juures oli hoolimata põhjalikust küürimisest veel mõnda aega raha lehka tunda, lapsed ei tahtnud teda enda juurde voodisse magamagi lubada.
Muud pole nagu midagi juhtunudki... Auto on katki ja liikumisraadius on hirmus väike. Maailm tõmbub mu ümber järjest pisemaks. Jalgratas on ka kahtlaselt krigisema hakanud, nutab parandaja järgi.
Kevadised depressiivsed meeleolud on õnneks rahunenud. Olen ka leidnud ühe pikaajalise eesmärgi, mille poole püüelda. Mõne lähema eesmärgi võiks veel leida.
5 kommentaari:
Eesmärgipuu võiks isegi visuaalselt tekitada?
Jah, miks mitte!
Kassisampooni tahad? Või on sul?
Mul on suur pudel, a kuna Blondie väljas ei käi, siis seda praktiliselt ei kulu. Võin tilga teile tuua.
Sitt on leiva isa.
Mul on kassišampoon olemas, aga kuna Põrr on lühikarvaline, siis ta saab üldiselt enda kasimisega ise väga hästi hakkama. Šampooni tarvitame ainult erijuhtudel (nagu näiteks kokkupuude leiva isaga). Pisikesena sai teda ka mõni kord pestud, siis kui ta endaga veel hästi hakkama ei saanud ja kuse järgi haisema hakkas - ei osanud veel liivakastis käia.
Postita kommentaar