Kolmapäev, 8. detsember 2010

Valgust pimedasse aega

Nädal tagasi nägin unes, et oli hommik, kell juba 9, aga ikka veel kottpime. Hakkasin siis laulma, laulsin päikse välja. Peale selle oli selles unes veel selliseid kenasid kohti, nagu viiulil lendamine jms.

Täna jõudis kohale arusaamine seosest reaaleluga - nädalavahetusel olid eriti pimedad meeleolud, nüüdseks olen esimesed päiksekiired välja laulnud.

Mõnigi valguskiireke vajab aga veel väljalaulmist - eile oli ühes mu sajast töökohast koosolek ja selgus, et asutuse majanduslik olukord on parasjagu nii kehv (kui mitte kehvem), et uue aasta alguses minuga lepingut ei pikendata. Ülejäänud 98 töökohaga, kus ma siiani ülalpidamist olen teeninud, on umbes sama lugu. Alles jääb kindlalt ainult üks, kus käin 2 tundi nädalas, saan selle eest 500.- ja sõidan sellest summast poole maha, et üldse selleks kaheks tunniks tööle saaksin. Euro (ning uus aasta) tuleb rõõmuhõisete ja kullavihma saatel.

Perspektiivid on paljulubavad - näiteks oodata pool aastat (ja elada niikaua jääpurikat imedes), kuni saabub soe hooaeg, asutuse maj. seisukord paraneb ja mulle tööd ja palka jagub. Või leida senikauaks kusagilt juhutööd. Või saata kõik kukele ja otsida uus täistöökoht... Nojah. Üks võimalus oleks. Aga mul on mingi seletamatu vimm selle elektroonikatehase vastu (mida meil siin naistevanglaks kutsutakse).

Võibolla peaksin hankima endale viiuli ja õppima sellega lendama.

---

Jäi veel mainimata, et läinud nädalal lõppes majutusasutuse administraatori täiendkoolitus uhkelt videotreeninguga. Väga vahva oli. Kui teised hädaldasid, et enda hääl pidi väga imelik ja võõras olema, siis mina ei jõudnud ära imestada kõiki enda näomoonutusi. Ja ma nägin, et minu isa elas täisverelist elu edasi - ma vehklesin kätega täpselt niisamuti tuuleveski moodi, nagu isagi omal ajal.

Kui ma selle spontaanse žestikuleerimise eest raha saaksin, oleksin peagi (euro)miljonär. Keegi teine sellest grupist ei püüdnud niiviisi lendu tõusta, nagu mina...

5 kommentaari:

Väike Nõid ütles ...

Meie maja raamatupidaja jagas rõõmu-uudist, et järgmisest aastast langeb elektrihind 0,03 senti. Eesti senti, muuseas..
Euro toob rikkuse õuele.

Jõudu vastupidamisel! Küllap hakkab päikesekiir paistma

Kudzu ütles ...

Ma loodan, et saad 31.dets õhtu vabaks, et Padjaklubi abil võiksid Sinu õuele astuda õnne ja rõõm!Ennustame Sulle toekat, materiaalselt kindlustatud ja muidu turvalist tulekuvikku! Ei ole ju õiglane, et üks kena inimene peab hakkama perega ainult purikate söömisega oma kõhtu täitma. Pole ju pealegi selge, kas tuleb üldse purikarohke talv.

Lendav ütles ...

Praeguse seisuga olen (viimast korda siis) tööl vanaastaõhtul, aga kui ootamatuid kliente vastu ööd ei tule, saan putka kinni panna ja pittu tulla. Kuna selle aja eest peaks topeltpalka maksma, oldi sellise kärpega rõõmuga nõus.

Aga purikatele on alternatiiviks lumi - veidi kergemini sulav, pehme ja sajab just praegu taevast (ja vist ka maast, seintest, puudest jne) üüratutes kogustes.

Lendav ütles ...

Vihjeid võimalike tööde kohta:

Sõbranje töötab raamatukogus. Iga kord, kui tuuakse tagasi raamat, kus on vahel järjehoidjaks midagi huvitavat (mõni pildike, paberile kribatud mõttetera vms), ütleb ta selle kohta: Universum saatis sõnumeid. Olin eile seal, vestlesime just parajasti töö teemadel ja tema lappas raamatuid läbi enne riiulitesse tagasi panemist. Raamatul Minu Gruusia oli vahel vene tähestik, järjeks sellel kohal, kus ilus nikerdatud sinise ukse pilt allkirjaga: koputage ja teile avatakse. Ma ei suutnud vastu panna ja võtsin vihjet isiklikult. Ei jäta koputamata ühtki ust (et äkki tõesti avatakse) ja vene keelt võib tõenäoliselt ka vaja minna.

Kudzu ütles ...

Meie majakese uks on lahkelt avatud, tule nagu Sa jõuad! Ilma Sinu osaluseta ei kujuta Padjaklubi ette!