neljapäev, 14. oktoober 2010

Segane

Ma olen siin jõudnud hüüda välja, et tööleping lõpeb. Valetasin. Vist. Mis ei tähenda, et asutusel igasugust abi vaja poleks... Igatahes minu röögatused töökoha teemadel on leidnud äärmiselt elavat vastukaja - tänan teid, Ilona ja Janek, teie ajurünnak oli ootamatu ja loodetavasti viljakas, eeldatavasti jätkuv!

Ajad on jätkuvalt segased, mitte milleski ei või kindel olla. Isegi minu kirjutatus mitte. Eriti mitte minu kirjutatus.

Ma ise julgen kindel olla ainult ühes asjas. Nimelt selles, et hoolimata sellest, et ma vastutan oma valikute ja otsuste eest ise, ainult ise, et ma olengi üksi, ei ole ma tegelikult ikkagi üksi. Lihtne ja selge nagu kakskordkaks.

See jutt näeb siin selline välja, nagu ma hakkaksin varsti UMBLUU! karjuma ja verist vahtu välja ajama.
Pildil paar illustreerivat umbluud, viisakuse pärast verise vahuta ja kenade nikerdustega.

1 kommentaar:

Sol ütles ...

Segane, aga samal ajal selge ja arusaadav. Mis paneb mind aina rohkem ja enam imestama, kuidas üks maailm saab minu omast nii erinev olla.