Teisipäev, 12. oktoober 2010

78%

Lõbustasin ennast ökojalajälje kalkulaatoriga. Sain vastuseks 1,56 globaalset hektarit, soovituslik oli max 2,1 gha/in; Eesti elaniku keskmine jalajälg on aga 6,5 gha/in. Kui inimesed elaksid nii, nagu mina, jääks ligi viiendik Maast koguni puutumata.

Õigluse huvides ei saa märkimata jätta, et väiksed numbrid tulevad üsna otse väiksest palganumbrist. Ja sellest, et kaevus on nii väike surve, eriti kuumal veel, et seda on hullult raske kümnete kantmeetrite kaupa sealt välja vändata. Kuum vesi ei taha kohe üldse tulla, meelita kuidas tahad. Ja kui mul oleks, mille eest, käiksin ujumas küll. Ja massaažis. Ja teatris. Ja kontsertidel. Ja reisimas. Ja ma töötaksin ennast seaks, raviks ennast kallite rohtudega, poleks tõenäoliselt eriti õnnelikum ja - maakera ägiseks iga mu jalaastumise all. Hektaritest saaksid ruutvalgusaastad. Niipalju ma ennast tunnen küll.

Elagu vaesus... või on sellel kalkulaatoril midagi viga või puudu. Või siis minul. Millest see tuleb, et inimene tahab järjest rohkem ja rohkem? Pärand kaugetest koopaaegadest, kui iga killuke toitu oli ellujäämiseks hädavajalik ja tööriistale sarnanev ese oli luksus?

Pealegi on erinevates kliimavööndites niikuinii erinevad kulud. Eestit ja Kanaari saari ei annagi võrrelda. Küttekulud on aga päris suur osa sellest jalajäljest... Minu kuludest kõige suurema osa võttis siiski söök. Elan suhteliselt väikses korteris, mille küttekulud on väiksed. Mugavused on nagu sada aastat tagasi, ainult elektripirn on lakke juurde tulnud. Ja külmkapp kööki. Ja auto, mis on suhteliselt väike kuluallikas, andis ootamatult suure protsendi juurde... Tuleks hakata kas jalgrattaga sõitma, või veel parem, võtan hobuse! Ei, parem eesli! Ja talveks kelgukoerad, hea üle väljade Palupera poole kihutada! Ohh, tegelikult olen ma juba rikutud tänapäeva mugavustega...

Jah, tõesti, isegi see pagana kalkulaator ei võtnud minult isu veevärgi ja automaatpesumasina järele...

1 kommentaar:

kaaren ütles ...

muide ma sain suht samasuguse procendi...
aga kysimus pole hetketarbimise võimalustes, vaid mõtteviisis. Paljusid asju see test ei puudutanud yldse, samuti ei kajastu qidagi elu jooxul paratamatult tekkivad plahvatusliqd ettevõtmised-hiigelqlud nt auto, sae, ehitusmaterjalide hankimisel.
Aga q meie & tuhanded ning miljonid teised on nii-nii säästliqd, siis kes kyll laseb soojal veel ööpäevade kaupa joosta, sõidab iga päev 40/100 ning lekkiva mootoriga autoga 300 km tööle ning toitub ainult teiseltpoolt maakera toodud haruldaste loomade lihast?